Miks on Eestile Lennart Meri konverentsi vaja?
Mitmel põhjusel. Eesti jaoks on hea, kui inimesed siin käivad ja näevad, kuidas meil asjad on, mitte ei otsusta meie üle pealiskaudse meediakuvandi põhjal. See, mida ja kuidas me arutame, aitab külalistel maailma läbi meie silmade näha. Eesti inimestele on hea, kui neile globaalne diskussioon koju kätte tuuakse.
Et konverents neid eesmärke ka täidaks, tuleb seda teha läbimõeldult ja hästi. Lihtsalt konverents, linnukese pärast, et kõigil on ja meil peab ka olema, sellest ei piisa, see võib isegi olla kontraproduktiivne. Ma olen seda kogenud. Käisin ise mitmeid aastaid ühes väiksemas Ida-Euroopa riigis nende suurel konverentsil, ja mul kujunes sellest riigist mulje, et nad on küll püüdlikud ning armsad, aga samas provintslikud ja pisut saamatud. Kuni ma ükskord sattusin sinna riiki hoopis teisel põhjusel, ning korraga tundus see riik põnev ja kosmopoliitne ning ma sain aru, et oma konverentsi rutiinselt ja igavalt korraldades olid nad ise endale karuteene teinud, näidanud end provintslikumana, kui nad olid.
Konverentse on maailmas väga palju, inimeste ajale ja tähelepanule on väga suur konkurents. Kui tahta selles maailmas positiivselt silma paista, siis tuleb oma asja väga hästi teha. Erksalt, loovalt, mõtestatult, läbimõeldult... Mitte nii, et lihtsalt lased kõik võimuhierarhias kõrgel asuvad inimesed kõnet pidama, sõltumata sellest, kas neil on midagi öelda või mitte. Vormipärased, aga sisutühjad kõned on parim viis inimeste tähelepanu hajutada.