Mullu rahvaarv suurenes, kuid eestlaste osakaal vähenes

Eestlaste osakaal kogurahvastikus väheneb. Foto: Postimees

• Rahvaarv kasvas mullu peamiselt teiste riikide kodanike sisserände toel.
• Sündimus kasvas, suremus- ja iibenäitajad püsivad stabiilsetena.
• 1. jaanuari seisuga on Tallinna püsielanike hulgas eestlasi 52,7 protsenti.

Möödunud nädalal avaldas statistikaamet täpsustatud andmed rahvaarvu ja selle muutumise tegurite kohta. Pressiteate kohaselt elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal.

Möödunud nädalal avaldas statistikaamet täpsustatud andmed rahvaarvu ja selle muutumise tegurite kohta. Pressiteate kohaselt elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal.

Ligi kahe tuhande võrra on suurenenud ka eestlaste arv, mis ulatus selle aasta algul 907 628 inimeseni. Samas näitavad avaldatud andmed, et eestlaste osakaalu pikaajaline kasvutrend on pöördunud kahanemiseks.

2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe ehk sündide ja surmade negatiivse vahe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 7071 inimese võrra. Sisserände ülekaalu tõttu rahvaarv kokkuvõttes kasvaski.

Kuigi loomulik iive oli mullu negatiivne, leidis kinnitust, et sündimus on Eestis suurenenud. «Möödunud aastal sündis 14 367 last, mida on ligi 600 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arv oli praegusest suurem viimati 2011. aastal,» teatas statistikaamet.

Mullu vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 7071 inimese võrra.

On tähelepanuväärne, et sündide arv on suurenenud hoolimata sellest, et sünnitusealisi naisi on vähemaks jäänud. Võrreldes selle kümnendi algusega, on aktiivses sünnituseas 20–39-aastaste naiste arv kahanenud pea 21 000 võrra ehk 11 protsenti.

Summaarne sündimuskordaja, mis näitab eeldatavat laste arvu ühe naise kohta, tõusis 2018. aastal 1,67ni. Aasta varem oli see 1,59. Mullust sündimuse suhteliselt järsku kasvu võib statistikaameti hinnangul seostada kolme- ja enamalapseliste perede riiklike toetuste suurenemisega. Sel sajandil on sündimuskordaja olnud kõige suurem aastatel 2008–2010 (1,72) ja madalaim aastal 2001 (1,32).

Sisserändajaid enam kui väljarändajaid

Kuna lastesaamine nihkub Eestis endiselt aina hilisemasse vanusesse, on summaarne sündimuskordaja kui perioodnäitaja sünnitusea lõppu jõudvate põlvkondade tegelikust keskmisest laste arvust süstemaatiliselt madalam. Rahvastikuteadlase Allan Puuri hinnangul võib senisele infole tuginedes öelda, et 1980. aastate alguses sündinud naised ja nende partnerid, kes on praeguseks jõudnud 30. eluaastate lõppu, saavad viljaka ea lõpuks tõenäoliselt keskmiselt 1,80–1,85 last.

Kui sündide arv on kasvanud, siis surmade arv on püsinud suhteliselt stabiilne juba üle kümnendi. Mullu suri Eestis 15 751 inimest. Võrreldes 2000. aastate algusega, mil surmade arv ületas järjekindlalt 18 000 piiri, on tegemist tähelepanuväärselt positiivse muutusega. Selle põhjuseks on oodatava eluea järjekindel pikenemine.

Samuti on rahvastiku loomulik iive ehk sündide ja surmade arvu vahe püsinud juba viimased seitse aastat küllalt sarnane. «Iibe näitaja stabiilsus olukorras, kus vanemaealiste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb, on positiivne,» leitakse statistikaameti teates.

Rände uued suundumused mullu jätkusid või süvenesid. Siserände ehk riigisisese elukohavahetuse tõttu kasvas rahvaarv põhiliselt Harju ja Tartu maakonnas, kuid mitte keskustes, vaid eeslinnades ja mujal maakonnas. 2019. aasta algul elas Harjumaal 45,1 protsenti Eesti elanikest. Harjumaalaste arv suurenes aastaga 8500 inimese ja osatähtsus rahvastikus 0,4 protsendi võrra. Siserände tõttu kaotas kõige rohkem elanikke Ida-Viru maakond.

Statistikaameti teatel oli 2018. aasta juba neljas järjestikune aasta, mil välisrändesaldo oli positiivne: sisserändajate arv ületas väljarändajate arvu 7071 inimese võrra. «Eestisse asus elama 17 547 inimest ja lahkus 10 476 inimest. Sisserände suurus eelmise aastaga võrreldes ei muutunud, kuid väljarändajaid oli paari tuhande võrra vähem.»

Puuri sõnul tuleb rändestatistika tõlgendamisel arvestada, et alates 2015. aastast sisaldab sisse- ja väljarändajate arv lisaks registreeritud sisse- ja väljarändele ka dokumenteerimata rände kaudset hinnangut, mis põhineb inimeste poolt registritesse jäetud «jälgedel».

«2017. aastal langes ametlikult dokumenteerimata rände arvele ligi 60 protsenti Eesti positiivsest rändesaldost. Eelmise aasta kohta registreeritud ja dokumenteerimata rände eristust veel avaldatud ei ole, kuid võib oletada, et nende omavaheline proportsioon pole oluliselt muutunud,» selgitas rahvastikuteadlane.

Puuri sõnul on siin mõttekoht rände ja rahvastiku arvepidamisega tegelevatele ametkondadele, eelkõige siseministeeriumile, sest riigil puudub usaldusväärne teave umbes 10 000 inimese saabumise ja 8000 inimese lahkumise kohta. «Ühe aasta kohta on need päris suured arvud,» lausus ta.

Avaldatud rändestatistikast selgub, et välismaalastest saabujaid (teiste riikide kodanikke – L. D.-J.) oli mullu palju rohkem kui lahkujaid. Eesti kodanikke oli väljarändajatest 63 protsenti, kuid sisserändajatest vaid 45 protsenti. Rahvaarv kasvaski seega eelkõige just teiste riikide kodanike Eestisse saabumise tõttu – tagasipöörduvad Eesti kodanikud moodustasid rändesaldost üksnes 18 protsenti, samas lõviosal, 82 protsendil ehk 5800 inimesel 7000st ei olnud Eesti kodakondsust. Ühtlasi tähendab see, et eestlaste osakaal kogurahvastikus vähenes.

Statistikaameti teate kohaselt saabus Eestisse kõige enam inimesi vanuses 20–34 ja lahkus vanuses 25–34. Kõige sagedamini asusid sisserändajad elama Harjumaale (64 protsenti), täpsemalt Tallinna (55 protsenti), kuid oluline sihtkoht oli ka Tartumaa (14 protsenti). Aastaga langes seega eestlaste osakaal Harjumaal 59,9 protsendilt 59,6 protsendile, Tallinnas 53 protsendilt 52,7 protsendile. Eestlaste osatähtsus kahanes ka Tartumaal – 83,6 protsendilt 83,5 protsendile, sealjuures Tartu linnas 79,6 protsendilt 79,2 protsendile.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Alis Tammuri sõnul oli eestlaste osatähtsus kogurahvastikus 2015. aasta 1. jaanuaril 69 protsenti ja 2019. aasta alguseks langes see 68,5 protsendile. 20–44-aastaste hulgas on eestlaste osatähtsuse langus olnud suurem – 70,3 protsendilt 69,2 protsendile. Kuna sisseränne puudutab valdavalt just seda vanuserühma, on sel suurem mõju just noorematele vanuserühmadele.

«Praegu on nooremates vanuserühmades kõige madalam eestlaste osatähtsus 30–39-aastaste seas, 67 protsenti. See on ilmselt vanus, kus varasemate aastate eestlaste väljaränne ja teiste rahvuste sisseränne on kõige rohkem mõju avaldanud,» lisas analüütik. Kogurahvastikust on kõige väiksem eestlaste osakaal 65–69-aastaste vanusegrupis – 59,9 protsenti, peegeldades okupatsiooniaegse sisserände mõju.

Kogurahvastikust on kõige väiksem eestlaste osakaal 65–69-aastaste vanusegrupis – 59,9 protsenti, peegeldades okupatsiooniaegse sisserände mõju.

Tammur selgitas ka, et eestlaste osatähtsuse võrdlemisel läbi aastate tuleb arvestada, et uuem ja täpsem metoodika rände arvestamisel võeti kasutusele alles 2015. aastal. «Varem jäi registreerimata osa sisserännet ning rahvastikust välja registreerimata ka osa väljarännet ning andmed eestlaste ja mitte-eestlaste arvu kohta ei ole olnud piisavalt täpsed,» rääkis ta.

Segaduse vältimiseks soovitab analüütik varasemate aastate võrdlemisel kasutada eelkõige rahvaloendustel saadud andmeid. «Loendustevahelisel ajal on eestlaste osakaalu tegelikust suuremaks hinnatud ning loendustejärgsete ümberhindamiste tõttu esineb eestlaste osatähtsuses jõnkse allapoole, mis pole sisulised, kuid võivad tekitada küsimusi,» ütles ta.

Kohanemisabi uussisserändajatele

Vikerraadio uudistele (9.05.2019) üldjoontes positiivseid rahvastikunäitajaid kommenteerinud rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) nentis, et rahvastikukoostise muutus teeb teda siiski murelikuks: «Eestlaste osakaal rahvastikus on vähenenud, seda nii kogurahvastikus, aga rohkem just noorte osas.» Ta lisas, et sisserände mahud vajaksid tegelikult «paremat reguleerimist, et eesti emakeelega rahvastiku osakaal ei väheneks».

Solmani arvates on samas oluline kaasa aidata nn uussisserändajate Eesti ühiskonda sulandumisele. «Need on inimesed, kelle juured ei ole Eestis, aga erinevad põhjused – kool, töö, pere või huvi Eestimaa vastu – on nad siia toonud. Püüame aidata neil Eesti inimesi ja eluolu mõista ning õpetame neile oma tavasid ja kindlasti eesti keelt,» rääkis ta.

Rahvastikuministri sõnul pakutakse Eestisse tulijatele praegu tasuta kohanemisprogrammi, mis sisaldab ka keeleõpet.

Uussisserändajate teenindamiseks avati Tallinnas Ülemiste linnakus mullu novembris Rahvusvaheline Maja. Seal saab Eestisse elama saabunu kogu vajaliku info ühest kohast ning lisaks konsultatsioonile vormistada kohapeal ka isikukoodi ja registreerida elukoha. Rahvusvaheline Maja on loodud riigi ja ettevõtete koostöös ning seda on toetanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Rahvusvahelise Majaga on seotud ka EASi välisspetsialistide värbamise programm «​Work in Estonia», mis peaks aitama kaasa sellele, et ettevõtete jaoks oleks välistalentide töölevõtmine võimalikult sujuv ja Eesti töörände sihtriigina atraktiivne. Programmi eesmärk on meelitada 2020. aasta lõpuks Eestisse 2000 IKT välisspetsialisti. Tehtud on koduleht workinestonia.com ning ettevõtetele pakutakse välisvärbamise toetust kuni 2000 eurot ühe välismaalt Eestisse tööle asunud IKT spetsialisti kohta.