Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Jüri Luik: mitte millestki ei saa midagi, ammugi mitte kaitseväge (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaitseväelased õppusel. FOTO: Kaitsevägi
Kaitseväelased õppusel. FOTO: Kaitsevägi Foto: Kaitsevägi

Praeguse, 2026. aastani ulatuva riigikaitse arengukava 2030. aastani uuendamise eel, mis toimub sel aastal, on paslik heita pilk möödunud veerandsajandi kogemusele kaitseväe taastamisel ja kirjeldada järgmise veerandsajandi väljakutseid.

Iseseisvuse taastamisel alustati Eesti kaitseväe ülesehitamist isegi mitte nullist, vaid suisa miinusest: koristamist vajas kogu saast, mille okupatsiooniväed Eestist lahkudes maha jätsid. Kui Nõukogude armee käsutuses oli 1991. aastaks 87 000 hektarit, siis Eesti kaitsevägi hõivab sellest praegu kolmandiku, seda koos kõigi harjutusväljadega. Ülejäänu on n-ö tsiviilis: endiste polügoonide ja linnakute aladel paiknevad looduskaitsealad, matkarajad, tööstuskompleksid, elamurajoonid, kultuuriasutused.

Tagasi üles