Millises suunas liigub noorte pereelu?

Lea Danilson-Järg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti sündimuse tase ületab Euroopa Liidu keskmist.
Eesti sündimuse tase ületab Euroopa Liidu keskmist. Foto: Postimees

Käesolev artikkel on lühikokkuvõte Allan Puuri ja Hanna Vseviovi laiemast käsitlusest, mis ilmus Akadeemia käesoleva aasta märtsinumbris. Selles antakse ülevaade sündimuse pikaajalistest suundumustest ja nüüdisolukorrast Eestis 21. sajandil ning käsitletakse ka sündimust mõjutava poliitikaga seotud valikuid.

Eesti sündimusnäitajaid mõjutab alates 1990. aastatest laste sünni nihkumine hilisemasse vanusesse. Sellel üldisel käitumismuutusel on tugev mõju kõigile aastastele sündimusnäitajatele – sünnitusea kasvades paistab sündimus tegelikust väiksem ja sünnitusea noorenedes, vastupidi, suurem. Euroopa piirkondade kohta esitatud võrdlusandmed lubavad oletada, et sünnitusea tõus jätkub Eestis vähemalt järgmise kümnendi lõpuni. Selleks ajaks on naiste keskmine vanus esiklapse sünnil tõusnud 29.–30. eluaastani ning ühtlustunud Põhja- ja Lääne-Euroopaga.

Tagasi üles