Hanedele tuli kevad teisiti

Loodusgiid ja jahimees Peeter Hussar lasi möödunud teisipäeval Jõgevamaal Kõpu külas heidutusjahi käigus kaks hane. Foto: Mihkel Maripuu

See aasta tuleb kevad teisiti, kirjutas luuletaja sada aastat tagasi. Käimas oli Vabadussõda, aga lauliku hinges olid vist eelkõige isiklikumad asjad. Aga nende kõrval või isegi ees – kevadine linnulaul.

Sel aastal tuli kevad teisiti tuhandetele Eesti põldudel peatuvatele hanedele ja lagledele. Elame maal, mis on neile sulelistele elutähtis rändepeatuskoht. Soojust ja niiskust jagub meil piisavalt kasvatamaks hanelistele vajalikku rohtu ning neile samuti hästi maitsvat talivilja.

Tuhandete aastate jooksul, mil siin põldu haritud ja karja peetud, on põllumajandusmaa hanede-laglede peatus- ja toidupaigaks kujunenud. Vaevalt et isegi «vanasti» see päris probleemitu kevadine kooselu oli. Kevadine linnujaht oli mitte väga kauges minevikus üsna tavaline, aga mil määral «mina sulle orase, sina mulle liha» tasakaalu tagas, on unustatud.