Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/09/02/13317226t1h1e58.jpg)
/nginx/o/2019/04/24/11974669t1h9865.jpg)
- Tulevikus võidakse rände suhtes saamatute riikide Schengeni liikmesus peatada.
- Surve korral meie piirile võib siia tulla kuni 10 000 Euroopa piirivalvurit.
- Eestil tuleb kaheksa aasta jooksul Frontexi jaoks leida kuni 84 piirivalvurit.
- Politsei ja piirivalveamet personalisurvet ei karda.
Euroopa Parlament kiitis möödunud nädalal heaks ettepaneku luua Euroopa Liidu välispiiride tõhusamaks kaitseks 10 000 piirivalvuriga alaline korpus. Jõustumiseks vajab dokument ka liikmesriikide ehk Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu, mis ilmselt saabub lähinädalate jooksul.
/nginx/o/2019/04/24/11974749t1he083.jpg)
Sellega tugevdatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve agentuuri Frontex. Kuigi alguses plaaniti hakata agentuuri mehitama järgmisel aastal, lepiti siiski kokku, et sellega tehakse algust 2021. aastal ning aastaks 2027 peab üksus olema täielikult komplekteeritud.
Üksus koosneb agentuuri enda palgatud piiri- ja rannikuvalve ametnikest ning liikmesriikide lähetatud ametnikest. Samuti luuakse piirivalvuritest reservüksused kiiret reageerimist nõudvateks olukordadeks.
Lühidalt eelnenust
Vajadus piire ühiselt kontrollida tekkis tegelikult ELile aluse pannud Rooma lepingu sõlmimisega 1957. aastal. Sellega sätestati ühenduse aluspõhimõtetena inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Vaba liikumine ühenduse sees eeldas ühtset ning vastastikku usalduslikku kontrolli välispiiril.
Schengeni ala loomine tõi selle usalduse veel lähemale igapäevaellu ning lõi surve teha üha tihedamat koostööd. Ühine välispiir tõi piirikontrolli, sh viisade andmise ja asüüli taotlemise põhimõtete ühtlustumise kõigis liikmesriikides. Samuti tingis see vajaduse, et liikmesriigid jõuaksid kokkuleppele nii politseijõudude tihedamas koostöös kui ka ühtses lähenemises õiguskaitseküsimustele.
1999. aastast alates on ühenduse sise- ja justiitsministrid otsinud võimalusi koostööd tihendada. Selleks loodi strateegiline komitee ja on korraldatud piirivalvejuhtide regulaarseid kohtumisi.
Frontexi loomine
Kuna ühiste piirivalvejõudude loomine olnuks Euroopas ilmselt liiga radikaalne samm, alustati leebemalt ning asutati mitu ad hoc-keskust. Keskuste ülesanne oli jälgida üleeuroopalisi katseprojekte ning harjutada ühiste operatsioonide kaudu koostööd liikmesriikide vahel.
Loomulikult olid liikmesriigid varemgi piiri valvates koostööd teinud, kuid suur osa neist kogemustest oli saadud naabritevahelisest koostööst. Uus olukord nõudis uut arenguhüpet. 2002 asutati seitse alalist keskust Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Ühendkuningriigis ja Austrias. Juba kaks aastat hiljem asutati Frontex, mille ülesandeks sai toetada liikmesriikide piirivalve operatiivkoostööd. 2016. aastal sai agentuur uue mandaadi, muutudes Euroopa piiri- ja rannikuvalve agentuuriks.
Suur muutus Euroopas
Kui algusaastatel keskenduti Frontexis peamiselt ohtude ja riskide hindamise süsteemi loomisele ning pakuti liikmesriikidele platvormi koostöö arendamiseks, siis nüüd ollakse juba ise reaalselt operatsioone korraldav jõud. Tõsi, kõik toimub liikmesriikide kontrolli ja heakskiiduga, kuid julgeoleku ning turvalisuse valdkonnas on see päris suur samm. Osaliselt tingis selle muudatuse viimane suur rändekriis, kuid see vaid kiirendas arengut, mille eeldused olid juba loodud.
Frontexil on suur roll rändemustrite jälgimisel. Varem jälgis iga riik oma vastutusala ning vahetas infot naabritega, agentuur aga koondab liikmesriikide info üheks pildiks ning see võimaldab kiiremini reageerida, kui tekivad uued rändekoridorid või võtavad inimkaubitsejad kasutusele uusi meetodeid.
Frontex ei ole kuldvõtmeke. Oma osa peavad tegema ja teevad liikmesriigid, teisalt on ELis veel teisigi ameteid, kes oma pädevuste piires panustavad ebaseadusliku rände tõkestamisse.
Kui varem jäi mulje, et agentuur pole mitte piiri valvamiseks, vaid päästetöödeks, siis loodetavasti hakatakse järjest rohkem rõhku panema ebaseadusliku rände tõkestamisele, mitte tagajärgedega võitlemisele. See pole mõistagi ainult Frontexi teha, vaid suur roll kokkulepete sõlmimisel ELi mitte kuuluvate partneritega on poliitilisel tasandil ning samuti Euroopa välisteenistusel.
Siiski ei ole ka praegune Frontexi panus ELi piiride kaitsesse väike. Kõige rohkem pööratakse praegu rõhku ebaseaduslikule piiriületusele. Frontexi operatsioonidel osalejad abistavad liikmesriike migrantide tausta kontrollimiel, intervjueerimisel, identifitseerimisel ja sõrmejälgede võtmisel. Kõigilt ebaseaduslikul rändel tabatud isikutelt võetakse sõrmejäljed, mis peab tagama kontrolli nende liikumise, tuvastamise ja vajadusel tagasisaatmise üle.
Kuigi operatsioonide tulemusel mullu tabatud narkootikumide ja relvade kogus on võrdlemisi väike, siis tuleb arvestada, et kogu illegaalne äri on «turupõhine», ning kui praegu tuleb suurim tulu inimeste vedamisest, siis tegeletakse kaupadega vähem. Samuti võib põhjust otsida Frontexi fookuses ehk kui prioriteet on võitlus inimkaubandusega, siis just seal on ka tulemused.
On selge, et Frontex ei ole selles võrrandis kuldvõtmeke. Oma osa peavad tegema ja teevad liikmesriigid, teisalt on ELis veel teisigi ameteid, kes oma pädevuste piires panustavad ebaseadusliku rände tõkestamisse.
Europoli roll on noppida üles info kuritegelike gruppide kohta ja koos liikmesriikidega pidada kinni inimeste üle piiri toimetamisega tegelevad kuritegeliku tulu saajad. ELi varjupaiga tugiameti (EASO) kohus on toetada riike varjupaigamenetluste läbiviimisel. Frontex on jõudusid ühendanud ka ELi kalastuskontrolli ameti ja mereturvalisuse ametiga. Seda kõike selleks, et merel toimuvast rohkem teada ja kahtlane tegevus lõpetada.
Eesti osa rehkenduses
Kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena panustas Eesti möödunud aastal Frontexi operatsioonidesse kokku 204 ametnikuga. Töötunde summeerides võrdub see 30 ametniku aastase lähetamisega. Frontex katab lähetusega seotud kulutused transpordile, majutusele, päevarahale, kuid ametnike palgakulu kannab Eesti riik.
Frontexile anti pädevusi juurde, kuid vastutus oma lõigu välispiiri valvamise eest jäi ikkagi liikmesriikidele. See oli ka tähtis lähtepositsioon uue määruse läbirääkimistel. Agentuuri peamised ülesanded uue mandaadi järgi on ELi riskianalüüsi koostamine; liikmesriikide iga-aastane hindamine piiri valvamisega toimetulekul ehk nn haavatavuse hindamine; liikmesriikide abistamine nii inimeste kui ka tehnikaga, kui tekib vajadus toime tulla survega piirile, seda nii piiri valvamisel, esmase vastuvõtu piirkondade loomisel kui ka rändehalduses; abi tagasisaatmise korraldamiseks; valdkonna innovatsiooni- ja arendustegevus.
Uus agentuur koosneb kuni 10 000 täidesaatva võimu volitusega teenistujast, kellele lisanduvad senised 643 töötajat. Kui 2021. aastaks oodatakse Eestilt kava järgi valmisolekut panustada 64 teenistujaga, siis komplekteerimise lõpuks 2027. aastal 84 teenistujaga. Võrdluseks, Tallinna lennujaamas töötab praegu 61 piirivalvurit.
Tegelik vajadus on veel suurem, sest inimesed töötavad rotatsiooni korras, mis tähendab, et politsei- ja piirivalveamet peab missioonidega igapäevatöös arvestama.
Vägisi armsaks ei tee
Agentuur saavutab senisest suurema mõju ning liikmesriikide hindamise tulemusena tehakse vajaduse korral ettekirjutusi, kuidas piiri paremini valvata, ja tuuakse esile likvideerimist vajavad puudused. Kui vaja, mõjutatakse liikmesriike puudusi kõrvaldama ELi Nõukogu kaudu, sest on saadud aru, et ühe liikme probleemid piiridel põhjustavad kannatusi kõigile.
Kui liikmesriik ei tule oma piiride valvamisega ise ikkagi toime või vajab erakorralist abi, antakse seda agentuuri kaudu. Kui liikmesriik on silmitsi probleemidega, kuid ei küsi abi, saab Frontex seda ka omal algatusel pakkuda.
Aruteludel on räägitud Schengeni liikmelisuse peatamise võimalusest, mis tähendab, et kõik piirnevad liikmesriigid kehtestavad patuse riigi suhtes samaaegse piirikontrolli.
Vägisi aga armsaks ei tee ja ELi ühise piirivalveoperatsiooni korraldamiseks mõne liikmesriigi territooriumil on jätkuvalt vajalik liikmesriigi luba. Nõusoleku andmisel on agentuuri teenistujatel peaaegu samad õigused kui liikmesriikide piirivalvuritel. Suurimad erandid on teatud otsuste vastuvõtmine, mille pädevus on asukohariigil, ning riigisiseste andmebaaside kasutamine.
Uus lahendus peaks olema piiride kaitsmisel praegusest tunduvalt efektiivsem. Sellega seoses on ELis arutatud, kuidas oleks uus mehhanism töötanud hiljuti Euroopas aset leidnud sündmuste puhul. Näiteks siis, kui Kreekal olid tõsised probleemid oma piiride kontrollimisega ning juba Schengenisse sattunuil oli lihtne jätkata teekonda teistesse ELi riikidesse. Või Ungaris, kus illegaalne piiriületus tõkestati ning liikmesriik sai hoopiski paljude pahameele osaliseks.
Loodetavasti pakutakse abi ikkagi neile, kes tõesti hakkama ei saa, ning mõeldakse ka mehhanismile, mis juhtub siis, kui surve alla sattunu abi vastu ei võta. Aruteludel on räägitud Schengeni liikmesuse peatamise võimalusest, mis tähendab, et kõik piirnevad liikmesriigid kehtestavad patuse riigi suhtes samaaegse piirikontrolli.
Tulevik
Ühtsete jõudude loomise on tinginud otsene vajadus, kuigi kitsaskohtadest rääkimisele on kulunud aastaid. Eks see ole mõneti ka paratamatu, sest ühise positsiooni leidmine liikmesriikide vahel ongi keeruline ja Brexit muudab selle veel keerulisemaks.
Selline agentuuride pädevuse muutmine ei jää üksikjuhtumiks. Kindlasti algavad pärast mõnd suurt terrorirünnakut või muud kriisi kõnelused ka õiguskaitse suuremaks koondamiseks ning pole ka välistatud 10 000-liikmelise politseijõu teke.
/nginx/o/2019/04/24/11974668t1hbf0f.jpg)
PPA: Frontexi tugevdamine on Eestile kasulik
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) nõunik Helen Neider-Veerme, millistel tingimustel tuleksid Frontexi juhitud operatsioonid Eestisse?Kui üle välispiiri peaks Eestisse tulema hulgaliselt sisserändajaid ja Eesti võimed on ammendunud, on meil abi oodata Euroopast. Uues olukorras on maksimaalne saadav lisajõud 10 000 ELi piirivalvurit. Seega on arengud Eestile kasulikud, sest 10 000 abilist on igale riigile kriisi korral hindamatuks abiks.
Frontex hindab igal aastal liikmesriikide toimetulekut piiri valvamisega. Millised on Eestis suurimad potentsiaalsed kitsaskohad?
Frontex hindab liikmesriikide valmisolekut olemasoleva olukorraga toime tulla ning kriisiplaanide olemasolu. Eesti piiridel on praegu olukord rahulik, kuid võimalike kriiside ennetamiseks töötatakse iga päev. Erinevaid õppusi, kus harjutatakse toimetulekut ebaseadusliku sisserände ohjeldamiseks korraldatakse regulaarselt, seda nii Eestis kui ka Frontexi poolt erinevates liikmesriikides. Praegu vastab meie inimeste arv ja tehniline varustatus olukorrale meie piiridel.
Kas Frontexissse värbamine võib Eesti puhul tähendada piirivalvurite nappust?
Enamik liikmesriike on sellepärast mures, sest Frontex pakub 5+5 aastat lepingut ja võib ära tõmmata ametnikke, eelkõige piirivalvureid, kuid samuti politseinikke ning teisi õiguskaitse valdkonna kogemusega inimesi. Kindlasti on võimalik kandideerida ka pensionile siirdunud ametnikel, sellisel juhul personali survet siseriiklikult ei teki. Teisalt tuleb Frontexisse tööle kandideerimist käsitleda ka võimalusena – meie inimestel on hea ettevalmistus ja hinnalised kogemused.