Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Aimar Altosaar: kergekäeliselt mitte muuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Meie Eesti Riigikorralduse toimetaja Aimar Altosaar.
Meie Eesti Riigikorralduse toimetaja Aimar Altosaar. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti pensionisüsteem peaks 1997. aasta pensionireformi järel olema universaalne, kuid soodustingimustel vanaduspensionide seadus (SVAPS) ja väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) loovad tegelikult teise olukorra. Kümnel protsendil töötajatest on nende seaduste alusel õigus varem pensionile jääda ning mõnel puhul saada ka suuremat pensioni. Aastas määratakse sooduspension ligikaudu tuhandele inimesele, kelle hulka ei kuulu laste eest soodustingimustel saadavate pensionide saajad.

Näiteks on õigus saada sooduspensioni 25-aastase staažiga politsei- ja vanglaametnikel, päästeteenistujatel, lennukoosseisu töötajatel, kaevanduste mitte-põhikutsealadel, laevastiku mõnedel kutsealadel, puhkpillimängijatel, nukujuhtidel, koorilauljatel ja vokaalsolistidel. Tekstiilitööstuse töötajatel ja keemiliste ühenditega töötanutel on aga võimalus jääda viis aastat varem korralisele pensionile. Ametid on tehnoloogiate arengu tulemusel aga tundmatuseni muutunud. Näiteks ei tee trükitöölised või filmikopeerijad enam ammu neid töid, mis olid kunagiste määruste kehtestamisel aktuaalsed.

Tagasi üles