Lea Danilson-Järg: teise sambaga liitumise ränk hind

Kumb tegi tulusama valiku – Andres või Pearu? Foto: Postimees

Andrese ja Pearu laadne kemplus II samba vajalikkuse üle on kestnud pea aasta. Vaieldakse n-ö pika plaani üle – kas 2060. aastal oleks keskmine pension II sambaga jätkamise korral suhteliselt suurem või väiksem kui hetkel.

Asjaolu, et pärast kümmet pensioniaastat saab pensioniks kogunu vähem pensioni kui see, kes ei kogunud, näitab selgelt, et II sammas ei suuda I sambaga konkureerida.

Põhjus, miks see nii on, peitub selles, et II sambaga liitunu riiklik vanaduspension ehk I sammas on alati väiksem kui mitteliitunul ning iga pensionil oldud aastaga muutub liitumise tõttu kaotatud summa suuremaks. Sotsiaalmaksu arvelt lisatavat neljaprotsendilist sissemakset inimese valitud pensionifondi on reklaamitud küll n-ö riigipoolse panusena, kuid lahti on jäänud rääkimata asjaolu, et see tuleb inimese enda riikliku vanaduspensioni ehk I samba vähendamise hinnaga.

Kokkuvõttes pole tegu riigipoolse kingituse, vaid sisuliselt inimese enda raha ümbertõstmisega I sambast II sambasse. Enamik kogumispensioniga liitunuid ei tea sellest tänaseni. Hiljutisest vestlusest majanduseksperdiga, ühega II sammast toetavale avalikule kirjale allakirjutanutest, selgus, et isegi tema ei teadnud. Ometi on just see asjaolu peamine põhjus, miks kogumispensioniga liitunu saab tulevikus rohkem pensioni kui see, kes ei liitunud.