Iris Pettai: mis toimub üha kuumeneval tööturul?

Maakondlikud töömessid annavad tööandjatele ja tööotsijatele võimaluse kohtuda silmast silma. Mullune Liivimaa töömess Valka kultuurimajas, kus olid esindatud nii Valka kui ka Valga. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Meie tööturul toimuvad muudatused kiiremini kui kunagi varem. Tööhõive määr jõudis eelmisel aastal selle sajandi kõrgeima tasemeni, 68 protsendini. Töötus on langenud viie-kuue protsendini. Praktiliselt kogu tööjõuressurss on rakendatud. Hõivest väljas on veel ligi 100 000 pensioniealist inimest, samuti lapsega kodus olevad emad-isad ning nn NEET-noored (kes ei õpi ega tööta, neid on ligi 30 000).

Eelmisel aastal Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi tehtud tööjõu-uuring äitas, et väga hästi ja mugavalt tunneb end tööl üle neljandiku (28 protsenti) küsitlusele vastanutest ja pigem hästi 63 protsenti.

Uuring näitas, et vaatamata üldisele rahulolule on arvestatav soov ja vajadus töökohta vahetada täiesti olemas. Uuringust võib välja tuua kolm kõige olulisemat põhjust.

Esikohal on suurem palk. Uues töökohas soovitakse laias laastus viiendiku võrra suuremat palka. Üha vähem on neid töötajaid, kes nõus miinimumpalgaga.

Teiseks saab määravaks tööandja suhtumine, töötaja väärtustamine, temasse panustamine jne. Tegemist on laiema põhjuste kompleksiga, mille tingnimetus on «suhted tööandjaga». Vähem lojaalsed on need töötajad, keda tööandja ei märka, ei toeta tema arengus, ei aita kaasa uute teadmiste ja oskuste omandamisel jms.

Kolmas oluline mõjutegur on töö paindlikkus. Töötajale on üha olulisem, kuidas korraldada oma isiklikku elu ühes tööga: võimalus valida meelepärast aega, millal tööülesandeid täita, määrata ise oma tööülesandeid (näiteks nende tegemise aega ja järjestust); töötada lühendatud tööajaga, vähendatud töökoormusega, valida töötamise kellaaega jne.