Meie tööturul toimuvad muudatused kiiremini kui kunagi varem. Tööhõive määr jõudis eelmisel aastal selle sajandi kõrgeima tasemeni, 68 protsendini. Töötus on langenud viie-kuue protsendini. Praktiliselt kogu tööjõuressurss on rakendatud. Hõivest väljas on veel ligi 100 000 pensioniealist inimest, samuti lapsega kodus olevad emad-isad ning nn NEET-noored (kes ei õpi ega tööta, neid on ligi 30 000).
Iris Pettai: mis toimub üha kuumeneval tööturul? (1)
Eelmisel aastal Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi tehtud tööjõu-uuring äitas, et väga hästi ja mugavalt tunneb end tööl üle neljandiku (28 protsenti) küsitlusele vastanutest ja pigem hästi 63 protsenti.
Uuring näitas, et vaatamata üldisele rahulolule on arvestatav soov ja vajadus töökohta vahetada täiesti olemas. Uuringust võib välja tuua kolm kõige olulisemat põhjust.
Esikohal on suurem palk. Uues töökohas soovitakse laias laastus viiendiku võrra suuremat palka. Üha vähem on neid töötajaid, kes nõus miinimumpalgaga.
Teiseks saab määravaks tööandja suhtumine, töötaja väärtustamine, temasse panustamine jne. Tegemist on laiema põhjuste kompleksiga, mille tingnimetus on «suhted tööandjaga». Vähem lojaalsed on need töötajad, keda tööandja ei märka, ei toeta tema arengus, ei aita kaasa uute teadmiste ja oskuste omandamisel jms.