Legendaarne ökoloogiaprofessor Toomas Frey, bioloogidele pikka aega inspiratsiooni ja haridust pakkunud mees, korraldas kunagi teoreetilise bioloogia kevadkooli teemal «seadistumine». Termin tundus toona uudne. Selleks ajaks oli Eesti teaduskeeles juba juurdunud kaks paralleelset ja sisult lähedast terminit: «kohanemine» ning «kohastumine».
Tellijale
«Ma-ilm ja mõnda»: Maailm seadistab ennast (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene tähistab organismi elu jooksul toimuvat sobitumist ümbritseva keskkonnaga, st ontogeneetilist adapteerumist.
Teine märgib evolutsioonilist ehk fülogeneetilist ehk genoomi muutustega seonduvat adapteerumist keskkonnaga. Seadistumine oli tegelikult väga hea «vihmavaritermin», mille alla võis käia kõik, mis on seotud tagasisidestatud toimingutega looduses. Seadistumise kõrval võiks tegelikult rahumeeli kasutada ka sõna «kohandumine».