«Ma-ilm ja mõnda»: Maailm seadistab ennast

Päike on meile andnud stabiilselt energiat umbes 4,5 miljardit aastat ja annab teist sama kaua veel. Pildil päikesetõus Põhja-Inglismaal Whitbys. Foto: Neil Squires

Legendaarne ökoloogiaprofessor Toomas Frey, bioloogidele pikka aega inspiratsiooni ja haridust pakkunud mees, korraldas kunagi teoreetilise bioloogia kevadkooli teemal «seadistumine». Termin tundus toona uudne. Selleks ajaks oli Eesti teaduskeeles juba juurdunud kaks paralleelset ja sisult lähedast terminit: «kohanemine» ning «kohastumine».

Esimene tähistab organismi elu jooksul toimuvat sobitumist ümbritseva keskkonnaga, st ontogeneetilist adapteerumist.

Teine märgib evolutsioonilist ehk fülogeneetilist ehk genoomi muutustega seonduvat adapteerumist keskkonnaga. Seadistumine oli tegelikult väga hea «vihmavaritermin», mille alla võis käia kõik, mis on seotud tagasisidestatud toimingutega looduses. Seadistumise kõrval võiks tegelikult rahumeeli kasutada ka sõna «kohandumine».