«Ma-ilm ja mõnda»: Palun häirige meid!

Puisniit saab püsida ainult siis, kui inimene seda aeg-ajalt häirib: st seal heina niidab. Pildil Laelatu puisniit. Foto: Olev Mihkelmaa, Wikipedia.org

Aastal 1966 avaldas Ameerika ökoloog Robert Treat Paine III (1933–2016) teadustöö, mis avas uudse vaate mõistmaks, kuidas elurikkus tekib, säilib või taandub. Ta korraldas eksperimendi, kus eemaldas ühest merelahest sealse ökosüsteemi kõige kurjema kiskja, rammusa ja ligi poole meetri suuruseks kasvava meritähe (perekonnast Pisaster). Viimane toitus kohalikest merikarpidest ning osutus liigiks, kes ülevaatajana kontrollib merikarpide koosluse elukorraldust, kirjutavad ökoloogid Meelis Pärtel ja Kristjan Zobel.

Pärast kiskja väljapüüdmist vähenes lahes elutsevate karpide elurikkus poole võrra: domineerima ja naabreid välja tõrjuma hakkas meritähe lemmiktoiduks olnud karp.

Polnud enam kiskjat, polnud enam ka hõlpu ökosüsteemi nõrgematel. Paine’i ettepanekul nimetatakse kiskjaid, kes kontrollivad ökosüsteemi mehhanisme «päiskivi-liikideks» (keystone species). Päiskivi on võlvi ehituses kasutatav kivi, mis ühendab kokku kaks võlvikaart – selle eemaldamisel variseb võlv kokku.