Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/26/11826740t1h7116.jpg)
/nginx/o/2019/02/26/11826741t1h7b74.jpg)
Elanikkonna laialipaigutamine iseenesest ei loo territoriaalset julgeolekut, kui seal ei ole töökohti ega mingeid avaliku võimu struktuure. Sellest on vähe, kui riiklikesse programmidesse kirjutatakse töökohtade loomisest, mis aga ei ole kirjutaja ametkonna pädevuses. Tulemuslikult saab planeerida töökohti vaid siis, kui on kaasatud kõik pädevad vastutajad ja omavalitsused.
Arengukavu on vorbitud palju, enamasti leidub neis ka regionaalseid mõtteid, kuid need jäävad ebamääraseks, kuna pole selge, kes neid ellu viib. Heal juhul luuakse toetuste saamiseks programm, mille eesmärk pole aga tihtilugu selge ega mõõdetav ning teostus on arusaamatu. Sageli sellised programmid dubleerivad üksteist ja nii killustatakse ressurssi olulise asemel paljudele pisiprojektidele. See on ametkondade huvi saada võimalikult ulatuslikult toetuse saajate tunnustust.