Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/09/02/13317226t1h1e58.jpg)
/nginx/o/2019/02/20/11805240t1h6dd2.jpg)
- Julgeoleku teema on erakondade valimisprogrammides vajunud tagaplaanile.
- Julgeoleku tagamiseks napib erakondadel uusi ideid.
- Silma torkab kindla peale minek.
- Turvaline keskkond ei tohi valvsust uinutada.
Kuigi riigikogu valimisteni pole jäänud palju aega ja tundub, et kampaania on jõudnud kõiki ära tüüdata, saame juba kümne päeva pärast teada, mis tegelikult juhtuma hakkab. Seniks tuleb varuda kannatust ja kindlat meelt, et debattides orienteeruda ning teha valimistel meelepärane valik.
:format(webp)/nginx/o/2019/02/20/11805279t1h45da.jpg)
Kuigi riigikogu valimisteni pole jäänud palju aega ja tundub, et kampaania on jõudnud kõiki ära tüüdata, saame juba kümne päeva pärast teada, mis tegelikult juhtuma hakkab. Seniks tuleb varuda kannatust ja kindlat meelt, et debattides orienteeruda ning teha valimistel meelepärane valik.
Neid valimisi jälgides ei saagi aru, milline on nende valimiste suur teema. Kohati tundub, et selleks on lasteaia kohatasu kaotamine, raudtee-ehitus või Lätist raha tagasi toomine, kuid kindlasti ei ole selleks julgeoleku ning turvalisuse küsimused. Ühelt poolt on see hea, sest kui neist teemadest ei kõnelda, on ilmselt kõik korras ja olukord stabiilne. Teisalt on oht siis midagi maha magada, meenutagem, et Krimmi ründamisest möödub viis aastat just valimisnädalal.
Üldmulje
Turvalisuse, julgeoleku ja välispoliitika peatükid on erakondade programmides nii ebaühtlased, et neid on päris keeruline võrrelda. Samas on mitmed maailmavaatelt vastandlikud parteid kirjutanud oma programmi suhteliselt sarnaselt – ilmselt on konsulteeritud samade ekspertide või ametnikega. Kahjuks torkab silma kindla peale minek: läbivalt räägitakse politseinike ja päästjate palgatõusust ning kahest protsendist sõjalises riigikaitses. Igav! Visiooni pole, muutust ei tule.
Turvalisus
Peaaegu kõik parteid lubavad vähendada liiklus- ja tulesurmasid, kuid jääb segaseks, kuidas seda teha plaanitakse. Suur ohvrite arvu vähenemine selles valdkonnas on juba toimunud ning iga edasine samm peab muutuma leidlikumaks ja sihistatumaks.
Tulesurmad on tänapäeval pigem sotsiaalne probleem ning päästjatel on seal vähe teha. Liiklussurmade puhul on vähendamine küll hea mõte, kuid viimasel aastal sagenenud surmajuhtumid peaksid panema siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtinud parteid peeglisse vaatama, mida nad eeloleval neljal aastal teisiti teeks.
Hea uudis on, et palju pööratakse tähelepanu lähisuhtevägivalla ennetamisele ja sellele reageerimisele. Kuid ideid näib nappivat.
Samal ajal, kui me tahame hoida rahvuskaaslasi välismaal, palun ärme koti eestlust Abhaasias ja Kohtla-Järvel.
Sellega pisut seostuv menetluste lihtsustamine ja kiirendamine on tervitatav, kuid juba praegu on umbes 90 protsenti kohtuasjadest kokkuleppemenetlused ning võistleva menetluseni jõuab väike osa. Kui jõuab, siis iroonilisel kombel kulub lahenduseni jõudmiseks vähem aega kui sellega seotud kriminaalasja menetlemiseks. Siin on kohane küsida, kas oleme menetluse liiga keeruliseks ja koormavaks teinud.
Piir on samuti midagi, mis köidab kõikide parteide meeli, kes lubavad selle rajada. Ainukesena on vastu rohelised, kes ütlevad, et see takistab loomade liikumist. Piiri teemat on eraldi käsitletud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) programmis, kus lubatakse taastada piirivalve eraldi ametina, ja Vabaerakonna programmis, mis näeb ette ülesannete selge lahutamise, kuigi praeguse politsei- ja piirivalveameti koosseisus.
Palju räägitakse ka paremast valmisolekust kriisideks ning mitmed parteid toovad esile vajaduse tegeleda elanikkonnakaitsega, piirdudes enamasti kontseptsiooni nimetamisega. Erand on EKRE, kes toob näiteks välja varjendite rajamise vajaduse, kuigi üldiselt on turvalisuse teemat nende programmis vähe kajastatud.
Mainimist väärib veel mitmetes programmides korduv pääste- ja meditsiinilendude võimekuse suurendamine, mis on olnud mäletamatutest aegadest «teha tulevate asjade» nimekirjas.
Julgeolek
Julgeolekust spetsiifiliselt ei ole programmides väga palju kirjutatud, kuid seda on laiendatud nii sotsiaalsele kui ka energiajulgeolekule. Rohelised lähevad veel kaugemale, nimetade lisaks seemne-, vee- ja toidujulgeolekut. Elurikkuse Erakond (ERE) lahterdab julgeolekuküsimuseks veel keskkonnakaitse, hariduse ning kultuuri arendamise.
Isamaa ja Keskerakond toovad välja vajaduse võidelda korruptsiooniga. Vabaerakond pakub konkreetse meetmena idee luua korruptsiooni ja majanduskuritegevuse vastu võitlemiseks büroo, mis ühendaks maksu- ja tolliametit ning politseistruktuure.
EKRE plaanide hulka kuulub justiitsreformi, mille eesmärk on tagada lisaks kohtute depolitiseeritusele ka tõhus järelevalve prokuratuuri ja julgeolekuasutuste üle.
Julgeoleku tagamiseks teeb Isamaa ettepaneku töötada välja mõjuagentide seadus Eesti riigi suhtes vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamiseks, kuigi plaani selle tegemiseks ei paista olevat.
Riigikaitse
Riigikaitses on plaanid endised. Enamik parteisid soovib kaitsekulutuste suurendamist ning vaid mõned väiksemad ütlevad, et SKTst kahe protsendi eraldamine riigikaitsele on optimaalne. Näib, et parteid tahavad üksteist üle trumbata, pakkudes riigikaitsekulutusteks 2,5 ja 2,6 protsenti SKTst. Vabaerakond käib välja idee leppida kokku terviklik laiapindse riigikaitse rahastamise protsent. Võrdluseks, suur osa laiapindsest riigikaitsest jääb siseministeeriumi valitsemisalasse, praegu eraldatakse ministeeriumile umbes 1,7 protsenti SKTst.
Laiapindse riigikaitse paremaks toimimiseks soovib Eesti 200 kaotada vastasseisu ministeeriumide vahel ning koondada olemasolevad ametikohad, mis on vajalikud poliitika kujundamiseks ja vahendite kontrollimiseks, valitsuse otsealluvusse.
Samuti soovib Eesti 200 ühtlustada kehtivat õiguskorda, kaotades riigikaitseseadusest, hädaolukorra seadusest, erakorralise seisukorra seadusest tulenev paralleelne planeerimine ja juhtimine. Ainus probleem on, et osa neist seadustest tuleneb põhiseadusest, kuid põhiseadust on lubanud muuta teisedki. Julge ideena on Eesti 200 välja käinud näiteks jahiseltside kaasamise laia riigikaitse elluviimisse nii tsiviil- kui ka sõjalise valdkonna toetuseks.
Reformierakonda eristab teistest parteidest idee luua sihtotstarbeline valdkondadeülene fond laiapindse riigikaitse võimete arendamiseks, kuid selle täpsemat mõtet ei selgitata. Praeguseni on selleks fondiks olnud riigieelarve ning selle jaotus on ikka koalitsiooni otsustada.
Parteidelt ootaks eelkõige visiooni ja teenäitamist, mitte aga üksikute, tihti vähetähtsate ja juba töös olevate asjade näitamist.
Samuti plaanib Reformierakond koostöös Balti riikide ja Soomega luua ühtse mereseire, mis on tervitatav ettepanek, kuid eri asutustega lahenduste kokkuleppimine on isegi meie riigis olnud keeruline ning seda pole lõpuni viidud.
Päris pöörasena tundub aga Reformierakonna idee parandada ajateenistuse läbinud ja aktiivses reservis olevate noorte sidet kaitseväega, nähes sealhulgas ette, et rühma- ja jaoülemad saavad olla kursis oma sõdurite seisu- ja asukohaga. Idee iseenesest on hea, kuid võib olla vastuolus andmekaitsereeglitega – inimeste jälgimiseks saab teatavasti loa ainult erandkorras.
EKRE programmis keskendutakse julgeoleku valdkonnas suuresti riigikaitsele. Üks nende idee on vastuluurevõimekuse loomine kaitseväes ja Kaitseliidus, mis on praegu tegelikult olemas, kuigi seda teostab kaitsepolitseiamet. Arvestades laiapindset riigikaitset, ongi see optimaalne lahendus. Eriti arvestades erakonna teist ettepanekut, mille järgi rakendatakse tsiviilsektori vahendeid ja võimekust sõjaaja kaitseväe ning Kaitseliidu hüvanguks. Tasub mainida, et siin see loogika juba toimib. Lisaks plaanib ERKE taastada kaitseväelastele eripensionid, kuid näiteks politseinike eripensionitest juttu pole. Laiapindse riigikaitse kontekstis tuleb neid vaadata aga tervikuna.
Riigikaitse plokis väärib eraldi esiletoomist sotsiaaldemokraatide ettepanek arendada asendusteenistust, nii et kodaniku individuaalseid oskusi ja võimeid saaks rakendada riigikaitse arendamiseks. Tubli! Lõpuks ometi! Aga sotsid, miks ainult riigikaitse teenistusse? Asendusteenistuse kasutusvõimalused on tunduvalt laiemad.
Välispoliitika
Välisministeerium võib valimisprogrammidega üldjoontes rahul olla. Saatkondade võrgu laiendamine ja diplomaatilise teenistuse tugevdamine tundub olevat sama kindel kui riigikaitse protsent SKTst. Oodatakse, et senisest enam tegeldaks majandusdiplomaatiaga ja oldaks aktiivselt tegev uute turgude leidmisel.
Välisministeeriumis võib tekitada muret Reformierakonna ja Eesti 200 soov paotada ust ning muuta praegust kitsast karjääridiplomaatia lahendust avatumaks. Eesti 200 on pakkunud, et sarnaselt ülejäänud avaliku teenistusega võiks korraldada avatud konkursse.
Hea oli lugeda paljude parteide programmides soovi arendada kontakte ja teha koostööd eestlaste kogukondadega mujal maailmas. Side emamaaga on oluline eestluse hoidmiseks ja samuti nende kaasamiseks Eesti konkurentsivõime tugevdamisse. Lätlased lõid selleks tarbeks eraldi osakonna välisministeeriumi koosseisus, ning arvestades, et kaasmaalaste programmi andmetel on meie välismaal elav kogukond Euroopa rahvaste seas suhtarvuna kõige suurem, tasub meilgi see ära teha. Samal ajal, kui tahame hoida rahvuskaaslasi välismaal, palun ärme koti eestlust Abhaasias ja Kohtla-Järvel.
Roheliste saamisel parlamenti läheks välisministeeriumi töö keerulisemaks, sest nende programmis on selgelt öeldud, et partei toetab katalaanide mistahes otsust oma tuleviku osas. Samuti tuleb roheliste hinnangul Eestil tunnustada kurdide riiki või autonoomiat kohe, kui Iraagi ja Süüria kurdid selle soovi esitavad ning näitavad, et nad on oma riigi kehtestamiseks valmis. Ka on mainitud toetust Šotimaa vastuvõtmisele Euroopa Liitu, juhul kui Brexiti järel otsustab šoti rahvas Ühendkuningriigist eralduda.
Natuke tüütu on enamiku parteide programmidest lugeda Eesti kandideerimisest ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, sest valimine toimub juba tänavu. Pigem ootaks ideed, kuhu me tahame kandideerida aastal 2025.
Eraldi esiletoomist väärivad suhted Venemaaga. Kuigi Keskerakond ei ole oma programmis Venemaad üllataval kombel kordagi maininud, on seal siiski punkt toetada aktiivse dialoogi pidamist kõigi Eesti naaberriikidega.
Teiste parteide programmides esineb Venemaa episoodiliselt ning enamasti seoses piirileppe toetamise või mittetoetamisega. Samuti seoses kultuurikoostöö, energiajulgeoleku või logistilise asukohaga. Erand on Isamaa, kes toob esile vajaduse seista vastu sealt lähtuvale õõnestavale mõjutustegevusele. Positiivne erand on Vabaerakond, kes suhetest Venemaaga on kirjutanud lausa eraldi alajaotuse.
Kokkuvõtteks
Tegelikult oleks võinud mõnigi erakond tulla välja ettepanekuga liita sise-, kaitse- ja välisministeerium üheks. See oleks praegusest süsteemist palju tõhusam, sest vastaks tänapäeva ohtudele, kus hübriidkonfliktis suudaksime kiiremini reageerida.
Samuti oskab iga ametnik noa ja kahvliga tänapäeval süüa. Euroopa Liidu liikmesriikidega suhtlevad praegu kõik ministeeriumid ja seda ei peeta enam klassikaliseks välissuhtluseks nagu 15 aastat tagasi. Ameerika Ühendriikide ja idapartnerlusriikidega suhtlevad samuti kõik ministeeriumid ning Venemaaga peaaegu mitte keegi. Muu suhtluse osakaal on vähene.
Loomulikult on see iga erakonna otsustada, mida oma programmi kirjutada, kuid asjade paljusus sööb osa infost paratamatult ära.
Valimiste kontekstis mõjub kummalisena mitme partei lubadus jätkata teenistust politseinikel, kes on oma pensioni välja teeninud. Kuigi põhimõttega saab nõustuda, on see siiski üksikküsimus, ja sotsiaalsete garantiide teemasid, mida pole puudutatudki, on veel. Samast rubriigist on ka sotsiaaldemokraatide lubadus kehtestada kohtunikele staažitasu ja valveaja lisatasu. Eriti kummaline on see just sotsiaaldemokraatide programmis.
Parteidelt ootaks eelkõige visiooni ja teenäitamist, mitte aga üksikute, tihti vähetähtsate ja juba töös olevate asjade näitamist. See loob kirjutajatele enestelegi mulje millegi tegemisest, kus saavutatav mõju on tegelikult olematu või väga väike.
Soovitusi erakondadele
- Kokkuleppimine laiapindsele riigikaitsele eraldatava SKT protsendis. Liiklus peab käima kahesuunaliselt, mis tähendab, et kaitsevägi toetab ka teiste ülesandeid.
- Võimekad julgeolekuasutused on meie edasise edu alus.
- Asendusteenistuse kasutusele võtmine võimalikult paljudes eluvaldkondades.
- Eesti kogukondadega tegelemiseks välisministeeriumi koosseisu eraldi osakonna loomine.
- Ärme kiusa oma kogukondade liikmeid, vaid kaasame väärtusloomesse.
- Päästeameti muutmine elanikkonnakaitse ametiks.
- Venemaa osas võiks meil olla mingi plaan.