Eesti rahva tulevik kutsub kaasa mõtlema

Arutelu juhtis Mart Raudsaar, osalesid Egge Kulbok-Lattik, Johanna Vallistu, Mihkel Kaevats. Foto: Teet Malsroos/Rahvusraamatukogu

Eesti rahvastiku pikaajalise kahanemistrendi taustal on kestmine üha enam päevakorras – seda on märgata isegi käimasolevast valimisdebatist. Peale kajastuse on kasvanud ka arutellu panustajate ring. Üks märk sellest oli eelmisel nädalal rahvusraamatukogu korraldatud kohtumine «Eesti rahva tulevik». Sündmus oli pühendatud Riigikogu Toimetiste möödunud aasta lõpus ilmunud samanimelisele numbrile. Oma vaatenurki Eesti tulevikule pakkusid kaasautorid ja ka auditoorium. «Eesti rahva tulevik on koos eesti kultuuriga või seda tulevikku polegi,» kõlas sõnum publiku hulgast.

Inspiratsiooni Eesti tulevikule pühendatud numbri koostamiseks saadi mullusest rahvastikupoliitika väljatöötamisest ning mitu artiklit ongi sellega seotud. On ka päris uusi materjale. Kaks korda aastas ilmuv ajakiri Riigikogu Toimetised on internetis vabalt kättesaadav ja see number aitab kindlasti kestlikkuse debatti sisukamaks muuta.

Esiletoomist väärib näiteks infomahukas, aga väga ladus tagasivaade Eesti rahvastiku muutustele alates 13. sajandist ja veel varasemastki, mille on koostanud rahvastikuteadlane ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Rahvastiku valdkonnast huvituja saab sealt kerge vaevaga kätte baasteadmised. Samuti on toodud kokkuvõte sajandi lõpuni tehtud rahvastiku- ja hõiveprognoosidest, millele olen rahvastiku külgedel tööjõuteemasid kajastades varemgi viidanud. Avara vaatega uurimus kummutab nii mõnegi tööjõu tulevikuga seonduva eksiarvamuse.

Kogumikus on ka filosoofilisemaid käsitlusi. Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme uurib emaduse siseelu ja sellega seotud hoiakuid. Peaministri nõunik Egge Kulbok-Lattik ja luuletaja Mihkel Kaevats tuletavad aga meelde Hurda tõdemust, et väikerahvas peaks püüdma suureks saada just vaimult.