Üks ökoloogia põhiküsimus on mõista, kuidas ökosüsteemid oma keerukuses toimivad. Seda keerukust lahti harutades ei saa me mööda minna elurikkusest – eluruumi jagavate olendite mitmekesisusest.
Tellijale
«Ma-ilm ja mõnda»: tume elurikkus, meie puuduv varandus (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elurikkuse intensiivsed uuringud on kestnud juba pool sajandit. Seda tehakse peamiselt kaardistades, kuidas elurikkus meie planeedil on jaotunud, ning püüdes mõista, milliste reeglite järgi eluskooslused tekivad, püsivad ja kaovad. Mõni aasta tagasi pöörasid Tartu Ülikooli teadlased elurikkuse küsimuse pea pealt jalgadele (või vastupidi) ja küsisid: kui palju elurikkust mingis koosluses ei ole?