Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Ere värvilaik Eesti-Läti koostöö hallil foonil

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Valka Kunstikool on üks väheseid positiivseid näiteid piiriülesest koostööst.
Valka Kunstikool on üks väheseid positiivseid näiteid piiriülesest koostööst. Foto: Joakim Klementi/Eesti Meedia

Marute Stabulniece asutas 1990. aastal Valka Kunstikooli, mis on nüüd kuulus nii Lätis kui ka Eestis. Alates 2011. aastast on koolis ka eestikeelsed rühmad, kus Valga valla lapsed saavad kunstiharidust. Kooli eestikeelse osakonna juht Jüri Freimann õpetab puutööd, mida Eestis üheski koolis süsteemselt ei tehta.

Valka Kunstikoolist räägivad kõik, kes teavad midagi Valga-Valka linna hariduselust. Mitte ainult positiivse näitena piiriülesest koostööst, vaid ka kooli kõrgest tasemest ja inimlikust soojusest, mida õhkub kooli direktori Marute Stabulniece isikust. Kohtusin koduse ilmega koolimajas Marute ja eesti osakonna juhi Jüri Freimanniga, kes vastasid meeleldi kõigile küsimustele ning näitasid külalisele maalivaid, joonistavaid ja voolivaid lapsi täis klassiruume.

Kas teie kool on ainus Lätis, kus saab õppida ka eesti keeles?

Marute Stabulniece: Lätis oleme unikaalne kool. Oleme uhked, et saame eesti lapsi siin õpetada. Kultuuriministeeriumi jaoks oleme natuke probleemiks, kuid saame kõigest üle ja töö laabub.

Kas Läti valitsus toetab mingil moel teie programmi?

Stabulniece: Toetab. Kui meid külastavad kõrged ametnikud, siis ütleme, et nagu pole kunagi probleeme, kui Läti lapsed õpivad Eestis, tahame meie samamoodi õpetada ka Eesti lapsi.

Lätikeelsed rühmad olid vahepeal Valga kutsekoolis, kuid nüüd enam mitte. Kas kunstikoolis on järjepidevus pikem?

Stabulniece: Meil võiks koolides kindlasti olla eesti ja Eestis läti keele õpe. See aitaks veel rohkem integreerida.

Siin on lapsi, kes räägivad peale oma emakeele kolme keelt: inglise, vene ja eesti või läti keelt. Inglise keel on enam-vähem kõigil noortel suus.

Kui siin viis aastat õpitakse, kas eestlased saavad siis ka läti keele selgeks?

Stabulniece: Kahjuks nii me öelda ei saa!

Jüri Freimann: Oleme mõlemad väikesed ja lokaalsed keeled; hoiame omaette, õpime ühes koolis, on ühtne programm ning lähedased tulemused.

Tagasi üles