Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/05/11768148t1h8359.jpg)
/nginx/o/2019/02/05/11767931t1h05b1.jpg)
Üks võimalikult kiire mõjuga lahendus oleks Tallinna ja muu Eesti kiirete transpordiühendustega sidumine. Praegu selleks rongiliiklusele silmaga nähtavat alternatiivi ei ole.
Kui Narvast või Tartust õnnestuks tunni ajaga Tallinna jõuda, moodustuks piki selliseid trasse sisuliselt üks tööjõuareaal, mis võimaldaks leida töökohti keskuses, kus palgatase on kõrgem ja valik laiem, ning samas elada keskusest kaugemal, kus kinnisvara hind ja kohapealsed kulud on väiksemad. Eriti võiks see mõjutada noori peresid, kel võib olla rahaliselt raske soetada ja arendada oma kodu Tallinnas või selle lähiümbruses.
Transporditaristut käsitlevad kõigi erakondade regionaalpoliitilised ideed. Rongiliiklust eraldi mainivad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Keskerakond, täpsustamata siiski, mida nad selle all silmas peavad. Eesti 200 puhul võib ehk täheldada rõhuasetust keskuse ja tagamaa ühenduse kiirusele, mis eeldatavasti saaks suuresti põhineda rongiliiklusel. Huvitaval kombel ei rõhuta Eestimaa Rohelised rongiliikluse eelisarendamist maanteetranspordi ees.
Raudteetranspordi eelisarendamise vajadus on tulnud välja ka olulise ühisosana uute maakondlike arengustrateegiate koostamisel.
Raudteetranspordi eelisarendamise vajadus on tulnud välja ka olulise ühisosana uute maakondlike arengustrateegiate koostamisel ning see on ühe tähtsaima teemana tõstatatud pea kõigis maakondades (v.a saared).
Uue juhtimistasandi loomist erakonnad pigem ei poolda, erandiks ehk rohelised, kes näeksid nii osa likvideeritud maavalitsuste kui ka kohalike omavalitsuste teatud funktsioonide üleviimist omavalitsusliitude – maakondade arendusorganisatsioonide (MARO) – tasandile. Samas selline funktsioonide korrigeerimine tegelikult juba toimub ning vaja on aega, et haldusterritoriaalse reformi mõjusid oleks võimalik üldse hinnata. Keskerakond näeks perspektiivis maakonnasuurusi omavalitsusi, kuid siingi on kindlasti erisusi, kuna Eesti rahvaarvult suurima maakonna Harjumaa (582 556) ja väikseima maakonna Hiiumaa (9335) elanike arv erineb üle 60 korra.
Arengutempo ning sotsiaalmajanduslike näitajate mõttes pealinna ja muu Eesti üha suuremaks käriseva lõhe kontekstis on sümpaatne roheliste, Vabaerakonna, Eesti 200 ja SDE mõte jagada Eesti kaheks eraldi arengupiirkonnaks, mis võimaldaks täpsemini ja paremini adresseerida Tallinnast ja Harjumaast välja jäävate piirkondade arenguvajadusi ja ka tõukefonde. Samas pole roheliste pakutud laialdaseks aruteluks palju aega jäänud, sest sellised otsused saab Euroopa Liidu kontekstis teha vaid nii, et need mõjutavad ülejärgmist eelarveperioodi.