Mis saab metsast pärast valimisi?

Kas Eesti metsa iseloomustab tulevikus rohkem känd või tihnik, on muu hulgas valijate otsus. Foto: Arvo Meeks

Vist kunagi varem pole metsateema valimisprogrammides nii tähtsal kohal olnud – enamik erakondi on sellele pühendanud eraldi peatüki või alapeatüki. Samal ajal on need peatükid suuresti loosunglikud ja deklaratiivsed ning konkreetseid seisukohti on suhteliselt vähe (vt ka Urmas Jaaganti artiklit «Mida oodata järgmiselt valitsuselt?»). Mõningatel juhtudel võib ka öelda, et erakonna varasem retoorika on olnud tunduvalt konkreetsem kui see, mis on lõpuks valimisprogrammi kirja saanud (EKRE, sotsid).

Hästi suure üldistusega võib erakonnad jagada kaheks: need, kes on praegu metsas toimuvaga enam-vähem rahul ja need, kes ei ole. Rahul on Isamaa, Reformierakond, Keskerakond ja Eesti 200. Rahul ei ole rohelised, Elurikkuse Erakond ja Vabaerakond, teatud reservatsioonidega ka EKRE ja sotsid.

Selles mõttes on Erametsaliidu ning Eesti Puidu- ja Metsatööstuse Liidu valimiskompass õige ja täpne – nende huvidega sobibki kõige paremini Isamaa poliitika, järgnevad Reformierakond, Eesti 200 ja Keskerakond.

Kuna metsateema üle on viimasel paaril aastal päris kirglikult vaieldud, siis oleks vestlusringides oodanud, et erakonnad on endale selle keerulise ja spetsiifilise teema põhjalikult selgeks teinud. Kahjuks see päris nii ei olnud. Hea valdkonnatundmise poolest tahan esile tõsta Isamaa, Elurikkuse Erakonna ja Vabaerakonna esindajaid.