Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/09/07/14052172t1h1173.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/27/11746199t1h58d7.jpg)
Valdkondi, kus Eesti on Soomest ette jõudnud, pole just palju. Viimastel aastatel on üks siiski juurde tulnud: andmed näitavad, et Soome sündimus on Eesti omast märgatavalt maha jäänud.
Soome statistikaameti teatel on meie ülelahenaabrite sündimuskordaja kahanenud seitsme aastaga viiendiku võrra. Kui 2010. aastal oli see 1,87 last naise kohta, siis 2017. aastal vaid 1,49; samas oli Eesti vastav näitaja 1,59. Kordaja on Eesti omast väiksem olnud alates 2016. aastast.
Soomes on kõige suurem sündimuskordaja kõrgharidusega naistel, mis tähendab, et neil on keskmiselt kõige enam lapsi – enne 2010. aastat ulatus kõrgharidusega naiste sündimuskordaja veidi üle kahe. Kesk- ja põhiharidusega naistel oli sündimuskordaja väiksem, mõlemal 1,6 juures. 2017. aastaks oli kõrgharitud naiste sündimuskordaja langenud aga 1,5-le. See on siiski jätkuvat suurem kui teistel rühmadel, sest ka põhiharidusega naiste sündimuskordaja vähenes ning oli 2017. aastal vaid 1,2–1,3 vahel, keskharidusega naistel oli see näitaja pisut suurem.