/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/01/25/11742845t1h5eef.jpg)
Mina ja Jakop oleme ametimehed Võru linnas. Istume teine teisel pool lauda ja kulutame tinti ja paberit. Aga nüüd töötame Konnametsas, teine teisel pool palki ja saeme küttepuud.
Juhan Jaik puust ja puidust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie masinakirjutaja proua, keelemees, ütleb küll, et ei ole õige ütelda «küttepuu», vaid «küttepuit». Et kui puu on üleval, kasvab, siis on ta puu, aga kui maha saetakse, siis muutub puu puiduks. Jakop arutles selle pääle, et kuidas on õigem, kas rumala pää kohta tuleb ütelda puupää või puidupää? Kas mitte nii, et kui inimene, kes kannab sellist rumalat pääd otsas, seisab, siis ütleme «puupää», aga kui ta on pikali, magab, siis juba «puidupää»? Aga olgu tolle pääga lugu kuidas on, meie pää on siin värskes õhus lahe ja olemine ütlemata mõnus.
Katkend jutust «Mina ja Jakop metsatöödel», Võrumaa Teataja 28.02.1942, kogumikust «Tundmata palu».