«Ma-ilm ja mõnda»: üks tragöödia teise otsa

19. sajandi Inglismaal olid karjamaad kogukondlikud ja kõik külaelanikud võisid seal oma karja pidada. Paraku viis selline praktika olukorrani, mis ei meeldinud kellelegi: karjamaad olid ülekarjatamisega tuksi keeratud ja kogukond kannatas selle all kõvasti. Foto: Arvo Meeks

Aastal 1968 korjas Ameerika ökoloog ja filosoof Garrett James Hardin (1915–2003) üles 19. sajandi majandusteadlase William Forster Lloydi (1794–1852) käibele toodud termini «ühisvaratragöödia» (Tragedy of the commons) ja avaldas sel teemal ajakirjas Science tänini väga mõjuka essee. Mida aga Lloyd ühisvaratragöödia all mõtles? Teda tegid murelikuks karjapidamise kombed toonasel Inglismaal, kus karjamaad olid kogukondlikud ja kõik külaelanikud võisid seal oma karja pidada.

Paraku viis selline praktika olukorrani, mis ei meeldinud kellelegi: karjamaad olid ülekarjatamisega tuksi keeratud ja kogukond kannatas selle all kõvasti. Iga karjaomanik võis lihtsasti näppudel välja arvutada, et igal juhul on mõistlik ühiskarjamaale viia veel üks oma loom. Lisakahju karjamaale puudutas kõiki võrdselt, lisaloomast saadav tulu läks aga ainuüksi loomaomanikule. Hardin laiendas oma üdini pessimistlikus käsitluses ühisvaratragöödia mõiste paljudele globaalsetele probleemidele inimühiskonnas. Need tulenevad tõigast, et vara on ühiskasutuses, saadav kasum aga isiklik, olgu see isik siis füüsiline või juriidiline.