Soome hoiab silma peal 370 radikaliseerunul

Soome siseministeeriumi kantsleri Ilka Salmi sõnul on oluline teadvustada, et isegi kui probleemi olemasolu ei pruugi meist sõltuda, oleneb meist selle maandamine. Foto: Sander Ilvest

• Soome kaitsepolitsei andmetel tuleb jälgida 370 radikaliseerunut.
• Välispoliitikas saadud tulu võib tähendada siseturvalisuse kulu.
• Oht ei pruugi sõltuda meist, kuid nende maandamine küll.
• Turu saarestikus toimunut uuritakse endiselt.

Soome viib praegu läbi suurimat julgeolekusüsteemi muutust alates Teise maailmasõja lõpust, ütles põhjanaabrite kaitsepolitsei (Supo) endine juht ja praegu siseministeeriumi kantslerina töötav Ilkka Salmi usutluses Postimehele.

Millised on Soome ees seisvad suurimad julgeolekuväljakutsed?

Ma alustaks kaugemalt, mõne aasta tagusest ajast. Esiteks hakkab Euroopa mõistma, et ümberringi toimuv mõjutab meid väga tugevalt ning seetõttu on vaja ka nende väljakutsetega tegeleda. Sündmused Ukrainas, Lähis-Idas, Aafrikas ja mujal mõjutavad otseselt kogu Euroopa julgeolekut.

Teiseks väljakutseks on kahtlemata terrorism ja moodustis nimega ISIS. Soomest on meie andmetel reisinud Iraaki ja Süüriasse sadakond inimest, mis on kogukonna suurust arvestades üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus (EL). Suurem on see arv ainult Prantsusmaal ja Belgias.

Praegu on Soome kaitsepolitsei (Supo) andmetel riigis kuni 370 isikut, keda peab jälgima. Radikaalne ideoloogia ei kao ning kuigi kalifaati materialiseerunud kujul me ilmselt ei näe, ei vaibu ometi viha lääne elustiili vastu. Olulist osa radikaalse ideoloogia levikul ja värbamisel mängib internet.

Kolmandaks väljakutseks on digiteerumine, mis praegu on oluline osa meie ühiskonna elukorraldusest, kuid kätkeb endas ka ohte. See hõlmab näiteks valeuudiseid ja desinformatsiooni ülikiiret levikut. Eestis on valimised märtsis ja Soomes aprillis, mis tähendab, et peame sellele suurt tähelepanu pöörama. Teiste riikide kogemus näitab, et on olemas soov valimisi ebaseaduslikult mõjutada.

Soome kontekstis on kindlasti väljakutse nende samade ohtudega hakkama saada, sest need puudutavad meid kõiki. See tähendab survet eelarvele ja vajadust seda suurendada. Oleme püüdnud seda poliitikutele selgitada ning anda signaali, et rahastamine peab vastama riigi ees seisvatele ülesannetele.

Kas olete suutnud sõnumi poliitikuteni viia?

Mitte alati. Seda on keeruline selgitada, sest kuna Soome on jätkuvalt turvalisim riik maailmas, ei pruugita mõista, miks on vaja täiendavat finantseeringut. Oleme esitanud taotluse suurendada aastaks 2020 siseministeeriumi eelarvet 120 miljoni euro võrra, millest lõviosa läheks piirivalvele, politseile ja Supole.

See on väga suur raha.

Tõsi, see on umbes kümme protsenti meie praegusest eelarvest.

Milline on valimiseelne julgeolekudebatt Soomes?

See keskendub suurel määral meie ees seisvatele väljakutsetele, millest eespool rääkisin. Debatis on oluline mõista, millises keskkonnas me elame, ning teadvustada, et meist ei pruugi sõltuda probleemi olemasolu, küll aga selle maandamine. Selgitada, et julgeolek ja turvalisus on meie ühine vastutus, mitte vaid politsei töö.

Soomes on pikalt ette valmistatud luureseadust. Kui kaugele on sellega jõutud?

See pole vaid üks seadus, vaid terve seaduste kogum, mis on praegu parlamendis menetluses. Seda valmistati kaua ette, millele aitasid kaasa ka Eesti kolleegid. Otsisime parimaid näiteid ning töötasime välja Soomele sobiva lahenduse. See on suurim julgeolekusüsteemi muutus Soomes alates Teise maailmasõja lõpust.

Mõni aasta tagasi toimus veel üks muutus Soome julgeolekustruktuuris, milleks oli Supo eraldamine politseist. Millised on järeldused?

Tõepoolest, me eraldasime Supo politseist. Muudatus, mis Eestis tehti juba ammu (1993. aastal – toim). Reform on olnud suur muudatus organisatsioonile, mis muutus politseiorganisatsioonist julgeolekuorganisatsiooniks ning nüüd viimase seaduseelnõuga ka luureorganisatsiooniks. See on ülesanne, mida Supol ei ole kunagi olnud ning Soome ei ole selliselt välisluurega tegelenud.

Teiste riikide kogemus näitab, et on olemas soov valimisi ebaseaduslikult mõjutada.

On oluline, et me ei lõhuks reformidega usaldust inimeste vahel ega ehitaks organisatsioone silotornideks. Nii ei tohi kannatada koostöö Supo ja politsei vahel, mis samas organisatsioonis toimis, samuti suhted teiste turvalisust tagavate asutustega. Mõlemad asutused on siseministeeriumi valitsemisalas, selles suhtes ei muutunud midagi.

Arvan, et reform oli oluline ning muutunud julgeolekuolukorda arvestades ka hädavajalik.

Eelmisel aastal kohtusid Soomes Venemaa president Vladimir Putin ja Ameerika Ühendriikide riigipea Donald Trump. Mida räägib see Soome positsioonist maailmapoliitikas?

See oli tähtis sündmus, kuid pole esimene selle taseme kohtumine Soomes. Minu arvates näitab see, et Soome on usaldusväärne partner ning tema neutraalsust tunnustavad mõlemad pooled. Loomulikult on see positsioon unikaalne, samuti on see eriline vastutus. Usun, et suudame läbi sellise arengu anda oma panuse stabiilse maailma püsimisele.

See kohtumine toimus väga lühikese etteteatamisega ja oli ka ise lühiajaline, kuid maksis siseministeeriumi haldusalas olevatele organisatsioonidele (politsei, Supo, piirivalve jt – toim) üle kahe miljoni euro. Mõistagi on väga hea, et nad kohtusid, kuid tuleb arvestada, et sellistel küllakutsetel on oma hind, mida peab maksma asukohariik. Välispoliitiliselt öeldud sõnad tähendavad teinekord riigisiseselt miljonitesse ulatuvaid kulutusi. Kuid kordan, see oli oluline kohtumine.

Vaatasite maailmas toimuvat Supo juhina, seejärel Euroopa Liidu luureandmete analüüsikeskuse (INTCEN) direktorina; nüüd olete tagasi Soomes – millised on peamised erisused, mida saate välja tuua?

Supo juhina vaatasin asju selgelt liikmesriigi seisukohast lähtuvalt, kuid Euroopa Liidus töötamine andis mulle võimaluse näha laiemat pilti ning paljude riikide seisukohti. Lissaboni lepingu järgi on julgeolekuteemad liikmesriikide ainupädevuses, mis tähendab, et EL pole loodud julgeolekuorganisatsioonina.

Ometi mängib EL maailma julgeoleku ülesehituses olulist osa. Praegu mõistan palju paremini, kuidas masinavärk töötab ja saan oma riiki paremini esindada. Usun, et meie koostöö ELis suudab anda Euroopale suurt lisaväärtust. Alternatiivi ei ole.

Soome on kehtestanud ohutasemete süsteemi terroriohu eest hoiatamiseks. Kuidas see töötanud on?

Meil oli pikk arutelu, kas seda kehtestada või mitte ning argumente oli mõlemal poolel. Praegu saan öelda, et see oli hea otsus ja selle kaudu on lihtne selgitada ohutaseme muutust. Pigem on debatt praegu selles, kas peaksime ohutasemete süsteemi laiendama kogu ühiskonna turvalisusele.

Turu saarestikus toimunut (mullu septembris korraldasid sajad keskkriminaalpolitsei, politsei, kaitseväe ja piirivalve esindajad haarangu Vene taustaga firmale kuuluvatel kinnistutel Turu saarestikus – toim) jälgiti Eestis huviga. Kas meil on siin midagi kõrva taha panna?

See pälvis ka Soomes suurt tähelepanu, sest tegu oli väga suure politseioperatsiooniga. Praegu juurdlus käib ning mul on seda keeruline kommenteerida. Juhtumit menetleb uurimisbüroo, kes tegeleb mh maksupettuste uurimisega.

Soome üks nn ekspordiartikkel oli Odini sõdalased (2015. aastal põgenikekriisi ajal Põhja-Soomes alguse saanud immigratsioonivastane liikumine jõudis ka Eestisse – toim). Kuidas praegu olukord on?

Olukord on muutunud, sest selle liikumise fenomen oli seotud rändekriisiga. Praegu ei ole see teemaks, kuigi organisatsioon on jätkuvalt aktiivne.

Millised võiksid olla Soome suurimad väljakutsed seoses Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega?

Tõepoolest, 2019 teisel poolaastal on Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ning julgeolek on meie plaanides kõrgel kohal. Toon välja kolm valdkonda.

Esiteks kübervaldkond, mille Eesti oma eesistumise ajal käima lükkas, osa nendest teemadest on praegugi üleval. See on valdkond, kus Euroopa ees seisavad suured riskid ja väljakutsed.

Välispoliitiliselt öeldud sõnad tähendavad teinekord riigisiseselt miljonitesse ulatuvaid kulutusi.

Teiseks hübriidohud, valeuudised, desinformatsioon, mis on väga olulised ka valimiste kontekstis. Tuleb ka arvestada, et soov mõjutada ja rünnata ei tule alati välisriigist, sest näiteks Rootsi valimiste puhul lähtus enamik mõjutamispüüdeid Rootsist endast.

Kolmandaks ELi välispiir, milles Soome positsioon on väga selge – iga liikmesriik peab suutma oma piiri valvata ning peale seda saavad tulla EL ja Frontex (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet – toim). Oluline on tegeleda edasi ELi ranniku- ja piirivalvamise direktiiviga.

Kuidas paistab Eesti Brüsselist vaadatuna?

Eesti paistab innovatiivne, e-lahendustele orienteeritud, pragmaatiline, usaldusväärne – mida lubatakse, seda ka tehakse. Eesti puhul on oluline mainida, et teie riik on märksa kaalukama sõnaga, kui suurusest võiks eeldada.

Need kohad, kus olete töötanud, pole kõige kergemate killast. Miks te tahate seda tööd teha?

Mulle meeldib see töö, sest leian, et sellel tööl on tähendus inimestele ja riigile. Olen hariduselt jurist ning ilmselt teeniksin advokaadina rohkem, kuid mulle meeldib rahvast teenida ja ma näen, et sellest tööst on tõesti kasu. Ilmselt on see pisut altruistlik suhtumine, tulnud kaasa minu perekonnast, kus on väga palju arste, kelle põhiülesanne on inimest aidata. Arste on meie suguvõsas üle 20.

Ilkka Salmi

• Sündinud 20.12.1968.
• 1992 lõpetas Turu Ülikooli õigusteaduste magistrina.
• 1993 rahvusvahelise võrdleva õiguse magistrikraad Vrije Ülikoolist Brüsselis.
• 2007–2011 Soome kaitsepolitsei direktor.
• 2011–2015 Euroopa Liidu luureandmete analüüsikeskuse direktor.
• 2016–2018 Euroopa Komisjoni julgeoleku direktoraadi direktor.
• 2018 – Soome siseministeeriumi kantsler.