Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/09/07/14052172t1h1173.jpg)
/nginx/o/2019/01/20/11728981t1h9a59.jpg)
Statistikaamet võttis viimase, 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse järel sihiks minna Eestis 2021. aastal üle täielikult registripõhisele loendusele. Vähem kui kolme aasta pärast täielikult registripõhisena korraldatavat loendust ette valmistades on aga selgunud, et tulemustes võib esineda olulisi puudusi. Seetõttu otsustas valitsus kavandatud loendusmeetodi muutmist puudutavad sätted 10. jaanuaril riigikogule esitatud riikliku statistikaseaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise eelnõust praegu välja jätta. Lõpliku otsuse langetamine paistab nüüd jäävat juba uue valitsuse ja riigikogu ülesandeks.
Peale teadlaste (PM 10.12.2018 ja 14.01.2019) on täielikult registripõhise loenduse puudustele tähelepanu juhtinud ka riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjon, kus loendust on arutatud mitu korda. Komisjon saatis juba 2017. aastal peaministrile vastavasisulise pöördumise, milles juhiti tähelepanu registripõhise loenduse probleemidele ning tehti ettepanek viia rahva ja eluruumide loendus läbi kombineeritud meetodil ehk kasutades nii registrites leiduvaid andmeid kui ka otse inimestelt saadud teavet.
Läinud esmaspäeval oli rahvaloenduse teema taas probleemkomisjoni istungi päevakorras. Ülevaate andsid statistikaameti peadirektor Mart Mägi ja rahvastikuteadlane, Tallinna Ülikooli professor Allan Puur.
Iga viies elab mujal
Komisjoni esimehe Siret Kotka-Repinski (Keskerakond) sõnul on nad loenduse suhtes siiani samal seisukohal nagu peaministrile saadetud pöördumises. «Komisjon on endiselt seda meelt, et ainult registripõhise loendusmeetodi kasutamisega eksisteerivad süsteemsed puudujäägid andmete kvaliteedis. Ehkki statistikaamet on teinud väga head tööd, et registripõhiseid andmeid indeks- ehk mudelarvutustega täiendada, annavad need siiski vaid ligilähedaselt õiged tulemused.»
Kotka-Repinski sõnul on ka rahandusministeerium, kes juhib rahva- ja eluruumide loendust, tunnistanud, et umbes 20 protsenti Eesti rahvastikust ei ela registreeritud elukohas, mis tähendab, et andmed kuni 35 protsendi eluruumi põhjal moodustuvate perede koosseisu kohta pole täpsed.
Siret Kotka-Repinski
FOTO: Liis Treimann
Komisjoni seisukoht, mis kunagi kujundati, oli konsensuslik.
riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski
«Selle lahenduseks kasutusele võetud indeksid liidavad inimesi leibkondadeks n-ö elumärkide põhimõttel (st näiteks kaaludes, kas muud näitajad – ühine auto, maksudeklaratsioon vms – annavad põhjuse leibkonna moodustamiseks). Siiski on puuduseks see, et püsivad süstemaatilised vead – näiteks ülehinnatakse keskealiste inimeste ning alahinnatakse nooremate inimeste leibkonna moodustamist,» selgitas komisjoni esimees.
Kuna rahvaloendus peab andma kõige täpsemad ja põhjalikumad tulemused, siis ei ole Kotka-Repinski sõnul sellised puudujäägid aktsepteeritavad. Küll aga leiab ta, et registripõhine meetod on sobiv iga-aastaseks statistika kogumiseks. Sellele peaks tema hinnangul kaasa aitama ka riikliku statistika seaduse muudatuste eelnõusse sisse jäänud punktid, mis annavad riigile parema ligipääsu erafirmade andmebaasidele ja registritele ning võivad märkimisväärselt vähendada inimeste halduskoormust, st vajadust pidevalt oma andmeid esitada.
Kotka-Repinski sõnul möönis eelmine rahandusminister Sven Sester (Isamaa) komisjoni ja valitsuse kirjavahetuses süstematiliste vigade olemasolu ning jagas komisjoni muret. Sester leidis samas ka, et lõpliku otsuse registripõhise meetodi sobivuse kohta saab teha alles pärast 2019. aasta prooviloendust.
Probleemkomisjoni juhi sõnul olid nii istungil osalenud statistikaameti peadirektor Mägi kui ka statistikanõukogu liige, rahvastikuteadlane Puur ühel meelel, et kehtivad prooviloenduse tulemuse hindamise kriteeriumid ei näe ette süstemaatiliste vigade olemasolu ja ulatuse tuvastamist. Samuti ei selgu prooviloendusega midagi uut eelnevates loendustes esindatud mitmete oluliste teemade (nt eesti keele oskus) kavandatavast loendusest väljajätmise suhtes. Seega pole nendest aspektidest lähtuvalt mingit vajadust otsuste langetamiseks prooviloenduse tulemusi ära oodata.
Komisjonis konsensus
Kuna probleemkomisjonis on esindatud kõik erakonnad, küsisin Kotka-Repinskilt kui komisjoni esimehelt, kuidas jagunevad teiste erakondade esindajate seisukohad loendusega seotud küsimuses. «Praegune komisjoni seisukoht, mis kunagi kujundati, oli konsensuslik,» kinnitas ta, kuid samas soovitas küsida seisukohti ka otse komisjoni liikmetelt.
Helir-Valdor Seeder
FOTO: Elmo Riig/SAKALA
Kombineeritud loendus annab võimaluse aegreas jätkata seniste andmete võrdlemist.
riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjoni liige Helir-Valdor Seeder
Ainsana õnnestus eelmise töönädala lõpuks saada vastus Helir-Valdor Seedrilt. Tema sõnul on Isamaa seisukoht, et loendust ainult registripõhisena tehes ei ole praegu kindlustunnet, et saadakse usaldusväärne ülevaade rahvastiku näitajatest.
«Oluline on, et meil oleks usaldusväärne ja terviklik ülevaade Eesti rahvastiku olulistest andmetest. Isamaa peab mõistlikuks kombineeritud loenduse läbiviimist, mis annab vajaliku informatsiooni ning annab võimaluse aegreas jätkata seniste andmete võrdlemist,» sõnas Seeder.
Ka tema hinnangul jäävad lõplikud otsused järgmise valitsuse ja riigikogu teha. «Arvestades, et valimised on juba märtsis, siis sellele riigikogule rahvaloendust puudutavat eelnõu ei esitata, sest seda ei jõuaks menetleda,» lausus Isamaa esimees.