Kuidas kohaneda inimesega

Allikas: Rewild Foto: Postimees

Juba ammu enne Darwinit (kes defineeris loodusliku valiku kui evolutsiooni tagant tõukava teguri) oli arvukalt teadlasi jõudnud järeldusele, et liigid ei ole ajas muutumatud. Kõik liigid kohanevad muutuva elukeskkonnaga ning nende tunnused kujunevad loodusliku valiku teel uute keskkonnatingimuste järgi.

Liikide elukeskkond on olnud pidevas muutumises. Maa on olnud palju kuumem ja külmem kui praegu ning elu Maal on toime tulnud suurte meteoriitide kukkumise, hiiglaslike vulkaanide purskamise ning vahelduvate jääaegadega. Kui aga keskkonnamuutused on väga kiired, siis ei anta liikidele kohanemiseks aega ning suur osa liike sureb välja. On olnud massilisi väljasuremisi, mil Maa on kaotanud enamiku oma liikidest.

Suurimaks väljasuremisajaks peetakse permi ajastu lõppu umbes 251 miljonit aastat tagasi, mil kadus 96 protsenti liikidest. Põhjuseks peetakse looduskatastroofide kokkusattumist, «täiuslikku tormi». Võimas vulkaanipurse Siberi kandis suurendas järsult süsihappegaasi sisaldust. Bakterid vastasid sellele kiire kasvuga, vabastades ainevahetuse käigus atmosfääri metaani, mis on samuti tõhus kasvuhoonegaas. Globaalne temperatuur tõusis kiiresti, ookeanid muutusid happeliseks. Elu areng astus sadade miljonite aastate pikkuse sammu tagasi. Sellest perioodist pärit kivimites ei leidu jälgi ei korallrahudest ega elusolendite jäänustest tekkinud kivisöest.