Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

«Ma-ilm ja mõnda»: Suur Pauk, kosmiline tolm ja meie (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku ettekujutus mustast august alguse saanud kvasarist ehk objektist J043947.08+163415.7.
Kunstniku ettekujutus mustast august alguse saanud kvasarist ehk objektist J043947.08+163415.7. Foto: Nasa/esa/ Xiaohui Fan /swns.com/SCANPIX

Sageli öeldakse, et me oleme osa kosmosest, ning loomulikult nii see ongi. Elu seisab koos samadest elementidest, mida leidub kõikjal universumis. Kuid milline osa kosmosest me oleme?

Looduslikult leidub universumis kõiki keemilisi elemente kuni uraanini.1 Aatomites sisalduva massi järgi on ilmaruumis keskmiselt 74 protsenti vesinikku, 24 protsenti heeliumi, üks protsenti on hapnikku ja 0,5 protsenti süsinikku. Neile järgnevad raud, lämmastik, räni juba vaid umbes 0,1 protsendiga ja nii edasi.

Tagasi üles