Miljonite eurode eest hangitavad andmed võivad osutuda sisulise analüüsi jaoks kõlbmatuks

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on kavandatud läbi viia registripõhiselt, ilma inimesi küsitlemata. Loenduse ettevalmistamiseks on statistikaamet plaaninud läbi viia kaks väiksemat prooviloendust (esimene toimus juba 2016. aastal), et kontrollida uue metoodika toimimist. Foto: Mihkel Maripuu

Pisut vähem kui kolme aasta pärast toimub Eestis järgmine rahvaloendus. Kuigi teema tundub kauge, pole see sugugi nii – mastaapne ettevõtmine vajab pikka eeltööd. Otsuste langetamiseks on praegu üsna viimane aeg.

Rahvaloendusega seonduv võib tunduda tehnilise küsimusena. Kas avalik arutelu loenduse üle on vajalik või peaks see jääma ametnike otsustada?

Tiit Tammaru: Rahvaloendust puudutavate otsuste tegemine ongi usaldatud ametnikele. Kõige tähtsamad otsused langetab vabariigi valitsuse loenduskomisjon, kus on esindatud ministeeriumid ja riigiametid ning omavalitsuste liidud. Teisalt kujutab loendus endast aga kogu ühiskonda puudutavat üldrahvalikku ettevõtmist, mistõttu ka laiem arutelu on kindlasti asjakohane. Allan Puur: Eesti jaoks suurendab arutelu vajadust ka see, et eelseisva loenduse korraldamiseks on mitu varianti. Üks neist on inimeste küsitlemisest täielik loobumine ja piirdumine riigi registrites sisalduva infoga. Teine variant seisneb kombineeritud lähenemises, mille puhul pärineks enamik teabest samuti andmekogudest, kuid teatav osa kogutaks siiski ka inimestelt, valdavalt interneti vahendusel.