Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/09/11704018t1h4b00.jpg)
/nginx/o/2019/01/09/11704023t1hcd4a.jpg)
- Geneetilist muundinfot antakse kultuurtaimedelt edasi metsikutele sugulastele.
- GMO-toidu sööjal ei hävi muundinfo seedimisel täielikult.
Maaeluminister Tarmo Tammel on õigus, et Eestis ei kasvatata seni genimuundatud põllukultuure ja meie väike maa võiks olla geeneetiliselt muundatud organismide (GMO) vaba. Praegu põllumajanduses kasvatatavad sordid on aretatud sama taimeliigi pärilikkusmaterjalist. Kuigi ka looduslike liikide genoom on evolutsiooni käigus mitmest organismist kokku sõelutud, on see toimunud väga pika aja jooksul ning loodusliku valiku pideva surve all. See on taganud vastavates keskkonnatingimustes optimaalsete kombinatsioonide kujunemise.
Geneetilise muundamisega viiakse organismi võõrast, liigile kauget geneetilist materjali. Taimedesse viiakse kas mikroorganismide ja loomade või siis tehislikke geene. Niimoodi loodud geneetiliselt muundatud põllukultuuridega (GMO-sordid) avaldatakse survet looduslikele protsessidele. Loodusesse viiakse ulatuslikult tehisinformatsiooni, mille ökoloogilised tagajärjed selguvad alles ajapikku.
Geneetiline muundinfo levib looduses
Muundatud organismide uurimine on näidanud, et muundinfo antakse kultuurtaimedelt üle mitte üksnes järglastele, vaid ka nende metsikutele lähisugulastele. Näiteks glüfosaadi suhtes resistentsete põllukultuuride kasvatamine on kaasa toonud glüfosaadiresistentsuse levimise umbrohtudele, millega kaasneb omakorda suurem vajadus glüfosaate kasutada (kõige tuntum glüfosaati sisaldav umbrohutõrjevahend on Monsanto toodetav Roundup). Lisaks antakse muundinfo üle mitmesugustele mikroorganismidele: bakteritele, viirustele ja mikroseentele. Lisades neile uut pärilikkusainet, kiirendatakse nende evolutsiooni ennustamatus suunas.
/nginx/o/2019/01/10/11706831t1ha3e1.jpg)
GMO-toidu sööjal ei hävi muundinfo seedimisel täielikult. Mitmed uurimused lammaste, kitsede, sigade ja rottidega näitavad, et muundinfo siirdub seedetraktist kudedesse ja kandub järglastele. Uuring vabatahtlike inimestega on näidanud, et juba muundatud soja ühekordsel söömisel anti osal katsealustest muundinfo soolebakteritele üle. Organismi genoomi sattunud muundinfo saab mõjutada päriliku materjali avaldumist või kutsuda esile teadmata mõjuga mutatsioone.
Kahjuks on väga vähe tehtud ökogeneetilisi uuringuid, mis näitaksid muundinfo levikut ja mõju liikidele ja kooslustele.
Looduse ringlusse lastud geneetilist materjali on võimatu tagasi kokku korjata. Seetõttu on otstarbekas järgida ettevaatusprintsiipi.
Looduse ringlusse lastud geneetilist materjali on võimatu taas kokku koguda. Seetõttu on otstarbekas järgida ettevaatusprintsiipi. Praeguste ökoloogiliste probleemide juures, mis on maailmas kaasa toonud elurikkuse kahanemise, mullaviljakuse ja -tervise drastilise languse, inimrände jms, peaks kõiki uusi tehnoloogiaid hindama ökosüsteemselt, mitte üksnes vahetu kasu seisukohalt. Seetõttu välistab mahepõllumajandus kui loodusega võimalikult kooskõlla viidud majandamisviis GMO-sordid.
Mahepõllundus põhineb looduse aineringlusel
Kestlik areng eeldab, et viime oma tegutsemise kooskõlla looduse aineringlusega. Põllumajandus toimub otseselt looduses ja sõltub loodusressursside kasutusest. Mahepõllumajandus, mis välistab kunstlikud agrokemikaalid, panustab mullaviljakuse ja -tervise parandamisel taastuvale loodusressursile: mitmekesine ja tasakaalustatud külvikord, loomsete jäätmete taaskasutus mullaparandajana, mullaviljakuse parandamine suure hulga orgaanilise materjali mulda viimisega. Mitmekesise põllumajandusmaastiku arendamine ja hoidmine pakub elupaika taimekahjustajate looduslikele vaenlastele.
Agroökoloogia nõuab talupojatarkuse kasutamist uuel, nüüdisaegsel tasemel.
Orgaanilisest ainest rikas elav muld toimib hästi muutlikus ilmastikus – nii põua kui ka liigniiskuse ajal. Rahvusvaheline teadlastest ekspertide kogu IPES-food näitab selgelt, et kestlik põllumajandus saab põhineda agroökoloogisel talitlemisel. Näiteks on põua ajal saadud mahemullal üle 30 protsendi suurem maisisaak võrreldes sama sordi põuakindlaks muundatud GMO-variandiga.
Veel ei ole hilja, meil on veel üsna palju looduslikke alasid, mis toetavad ökoloogilist arengut. Muutuste protsess on keeruline ning nõuab palju teadmisi, innovatsiooni ja jõupingutusi. See nõuab talupojatarkuse kasutamist uuel, nüüdisaegsel tasemel. Meie pisikesest Eestist võiksid alguse saada suured muutused ja me võiksime olla eeskujuks kogu maailmale.
GMOga või GMOta?
Möödunud aasta detsembris tegi maaeluminister Tarmo Tamm ettepaneku kuulutada Eesti GMO-vabaks riigiks.
Talle vastas Eesti teadlaste nimel Joachim Matthias Gerhold Tartu Ülikoolist. Vastuse kõige intrigeerivam väide on see, et just mahepõllunduse huvides on kasutada geenmuundatud taimi, kuna see võimaldab loobuda põlluviljade mürgitamisest.