Jõuluturud on muutunud üheks terroristide sihtmärgiks, sest need on paigad, mida on raske kaitsta. Pehmete sihtmärkide puhul on ikka nii, et selleks, et algne funktsioon saaks säilida, jääb ta haavatavaks. Tallinna jõuluturu valimine Euroopa parimaks suurendas kindlasti meie nähtavust, kuid vaevalt et potentsiaalsete terroristide seas, sest on vähe usutav, et nemad oma sihtmärke edetabelist valiksid. Siiski ei saa seda ka ignoreerida ning julgeolekuasutused ja politsei pööravad sellele tähelepanu.
Ometi on meid NATO ja Euroopa Liidu liikmena korduvalt ähvardatud rünnata, sest osalemine mõnes sõjalises konfliktis asetab meid teise poole silmis vaieldamatult otseste vaenlaste sekka. Süürias, Iraagis või Ukrainas toimuv mõjutab meid rohkem, kui arvame ning välis- ja kaitsepoliitilisi otsuseid tehes kipume ehk mõnikord oma territooriumi unustama.
Terrorismivastase võitluse raskuskese Eesti jaoks pole sõjaline operatsioon Malis, vaid koostöö ja reageerimissuutlikkus omas riigis. Nagu ütleb siseminister, peab turvalisust tagav organisatsioon panustama oma inimestesse, kuid ehk «on aeg küps ka aruteluks, kas meil on Eestis piisavalt politseiametnikke, kas me pole oma kokkuhoiuga liiale läinud».
Terrorism ei tunne riigipiire ja ühe riigi- või riigiasutuse tegematajätmised võivad lõpuks terroriteo toimumisele ikkagi kaasa aidata.
Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus tehti palju, et andmebaaside ristsõltuvus saaks reaalsuseks. Keerulise ingliskeelse sõna «interoperability» (koostalitlusvõime) taga on tegelikult lahendus, kus erinevate infosüsteemide andmeid töödeldakse ja võrreldakse automaatselt, mitte inimtööjõudu kasutades. Pika tee üks vahefiniš paistab ning loodetavasti suudab Euroopa Parlamendi praegune koosseis õigusraamis kokku leppida.