Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Külli Taro: riigireformi põhialused said sõnastatud (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õiguskantsleri kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja ning avaliku halduse ekspert Külli Taro.
Õiguskantsleri kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja ning avaliku halduse ekspert Külli Taro. Foto: Mihkel Maripuu

Riigivalitsemise parendamine on alates eelmistest riigikogu valimistest olnud pidevalt tähelepanu all. Valitsusel on vastu võetud oma riigireformi tegevuskava. Erakonnad annavad lubadusi juba uueks valimisperioodiks.

Seetõttu on ammu oodatud, et rahva valitud parlament ütleks välja, milline peaks parem riigivalitsemine ja halduskorraldus olema. Selleks loodi isegi eraldi riigireformi arengusuundade väljatöötamise komisjon. 11. detsembril 2018 algataski riigikogu komisjon otsuse eelnõu «Riigireformi ja hea halduse põhialused», kus kirjas seitse kõige tähtsamat sihti.

Kui riigikogu otsuse eelnõu vastu võtab, pole töö riigi reformimisel sellega sugugi lõppenud. Paberil olevate kontseptsioonide ja kavade kõrval on veel olulisem see, kuidas neid ellu viiakse. Siin on ka parlamendil vaja olla nõudlik nii iseenda kui ka valitsuse töö suhtes. Ega üksnes asutuste liitmine ei tõhusta ega parenda automaatselt midagi. Ent ressursside ühendamine võimaldab enam paindlikkust, annab võimaluse tööd efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt organiseerida.

Tagasi üles