R, 9.12.2022

Külli Taro: riigireformi põhialused said sõnastatud

Külli Taro
, avaliku halduse ekspert
Külli Taro: riigireformi põhialused said sõnastatud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Õiguskantsleri kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja ning avaliku halduse ekspert Külli Taro.
Õiguskantsleri kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja ning avaliku halduse ekspert Külli Taro. Foto: Mihkel Maripuu
  • Riigireformi seitse kõige tähtsamat sihti said nelja nädala eestr sõnastatud.
  • Tulemusnäitajate kibedat mõju avaliku sektori tulemuslikkusele tuleb vältida.
  • Fraktsioonide esindajad näitasid, et tahtmise korral võivad kõik koos töötada.

Riigivalitsemise parendamine on alates eelmistest riigikogu valimistest olnud pidevalt tähelepanu all. Valitsusel on vastu võetud oma riigireformi tegevuskava. Erakonnad annavad lubadusi juba uueks valimisperioodiks.

Seetõttu on ammu oodatud, et rahva valitud parlament ütleks välja, milline peaks parem riigivalitsemine ja halduskorraldus olema. Selleks loodi isegi eraldi riigireformi arengusuundade väljatöötamise komisjon. 11. detsembril 2018 algataski riigikogu komisjon otsuse eelnõu «Riigireformi ja hea halduse põhialused», kus kirjas seitse kõige tähtsamat sihti.

Parlament soovib, et riik lähtuks oma tegevuses eelkõige inimeste vaatest, kohaneks hästi muutustega, tekitaks vähem halduskoormust, õigusaktid oleksid selged ja arusaadavad ning riigihaldus tõhus. Seejuures tuleb kindlaks jääda põhiseaduse aluspõhimõtetele. Need riigi alustalad on inimväärikus, parlamentaarne demokraatia, õigusriik, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriik, vabadus, õiglus ja õigus ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine.

Selle otsuse eelnõuga teeb riigikogu seda, mida seadusandja saab teha ja peabki tegema – annab ette üldised põhimõtted, kuidas riigivalitsemist ja halduskorraldust arendada. Suunised nii endale kui ka valitsusele.

Olgem ausad, riigireformi võti on tegelikult suuresti täidesaatva võimu ehk valitsuse käes. Sest valitsusasutuste tegevusest sõltub see, kas hea seadus realiseerub. Samas on hea haldusega võimalik nii mõnestki seaduseaugust üle saada.

Pääs populismi lõksust

Esmapilgul näivad need põhimõtted iseenesestmõistetavana, neid ehk polekski vaja eraldi üle kinnitada. Palju on juba seadustes ja põhiseaduses kirjas. Ilmselge näib aga praktikas tihti ununevat. Näiteks kui politsei- ja piirivalveamet oleks Alli Rutto ja tema saatusekaaslaste kodakondsuse küsimuses lähtunud inimesekesksusest ja tegutsenud tõhusalt ning kodakondsuspoliitika õiguslikud alused oleks selged ja arusaadavad, poleks inimesi asjatult väntsutatud.

Kiidan, et parlament pole läinud populistlike mõõdikute seadmise lõksu. Kõlavate mõõdikute täitmisele keskendudes läheb tegelik eesmärk tihti silmist.

Paberil olevate kontseptsioonide ja kavade kõrval on veel olulisem see, kuidas neid ellu viiakse.

Tulemusnäitajate kibe mõju avaliku sektori töö sisule on juba ammu tõestatud, kuid paraku pole see teadmine paljude eestkõnelejateni jõudnud.

Tean, et otsuse eelnõu ja selle sõnastuse üle on pikalt ja põhjalikult vaieldud. See on kompromiss, mida menetluse käigus saab veel muuta. Ent mitme fraktsiooni esindajad on juba näidanud, et soovi korral suudetakse hästi koos töötada küll. Olenemata sellest, kummal pool opositsiooni ja koalitsiooni joont parasjagu istutakse.

Tegelik töö alles algab

Kui riigikogu otsuse eelnõu vastu võtab, pole töö riigi reformimisel sellega sugugi lõppenud. Paberil olevate kontseptsioonide ja kavade kõrval on veel olulisem see, kuidas neid ellu viiakse. Siin on ka parlamendil vaja olla nõudlik nii iseenda kui ka valitsuse töö suhtes.

Näiteks möödunud aasta lõpus oli riigikogu laual kaks eelnõu, mis seotud riigiasutuste ühendamisega. Mõlemad kantud riigireformi eesmärkidest vähendada dubleerimist, tõmmata kokku ametiasutuste arvu ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Ega üksnes asutuste liitmine ei tõhusta ega parenda automaatselt midagi. Ent ressursside ühendamine võimaldab enam paindlikkust, annab võimaluse tööd efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt organiseerida.

Novembris kiitiski riigikogu suurema kärata heaks tarbijakaitseameti ja tehnilise järelevalve ameti ühendamise. Nii alustaski uuest aastast tööd ühendamet, mis peaks nii tarbijale kui ka ettevõtjale mugavamalt tegelema laiemalt majandustegevuse järelevalvega.

Aasta viimasel istungil kukutati aga läbi plaan ühendada keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon. Mure, justkui keskkonnalubade väljastamise ja kontrolli ühe katuse alla toomine tekitaks huvide konflikti, pole põhjendatud. Vastupidi, on mõistlik, kui samade standardite järgi seatakse tingimusi tegutsemiseks ja kontrollitakse nende täitmist. Isegi vabariigi valitsuse seadus ütleb, et järelevalvet teevad nii ametid kui ka inspektsioonid. Samamoodi väljastab näiteks ravimiamet tegevus- ja müügilube ning teeb samas järelevalvet.

Riigireformi edukus ei sõltu niivõrd üldistest kavadest, kuivõrd konkreetsetest otsustest seatud eesmärkide elluviimisel.

Märksõnad
Tagasi üles