:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11698324t1h588d.jpg)
Kuna arenenud riikidesse saabuvate immigrantide päritolumaa sündimus on enamasti kõrgem kui rände sihtkohaks olevates maades, eeldatakse sageli, et immigratsioon võib olla abiks sündimuse suurendamisel.
Vähem ollakse teadlikud sellest, et rände mõju võib osutuda ka vastupidiseks. Kui sisserändajate päritoluriikides on sündimus madalam kui rände sihtriigis, siis pikka aega kestnud immigratsiooni korral sündimus sihtriigis hoopis väheneb.
Sellise olukorra näiteks on Eesti, kus põhiosa sisserännanutest pärineb Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest, kus sündimus on eestlastest madalam. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel pole märkimisväärset muutust toimunud ka sisserännanute teises põlvkonnas. Kuna sisserännanud ja nende lapsed moodustavad eestimaalastest ligi kolmandiku, on ka Eesti kogurahvastiku keskmine laste arv eestlaste omast süstemaatiliselt väiksem. Eesti rahvastikutaaste puudujääk on seetõttu suurem, kui see oleks sisserändajate väiksema osakaalu puhul.