Eestlastel ja eestivenelastel erinev sündimuskäitumine

Aasta kolmandal päeval käisid Maksim ja Aleksandr koos ema Juliaga (39) vaatamas Vene Teatri uusaastaetendust. Pereemal, kes ise pildile jääda ei soovinud, on lisaks veel kaks vanemat last. Nelja lapse emana on Julia tõeline haruldus, sest sama palju või rohkem lapsi on veel vaid paaril protsendil venelannadest ning tema tutvusringkonna naistel on maksimaalselt kaks järeltulijat. Foto: Konstantin Sednev

Kuna arenenud riikidesse saabuvate immigrantide päritolumaa sündimus on enamasti kõrgem kui rände sihtkohaks olevates maades, eeldatakse sageli, et immigratsioon võib olla abiks sündimuse suurendamisel.

Vähem ollakse teadlikud sellest, et rände mõju võib osutuda ka vastupidiseks. Kui sisserändajate päritoluriikides on sündimus madalam kui rände sihtriigis, siis pikka aega kestnud immigratsiooni korral sündimus sihtriigis hoopis väheneb.

Sellise olukorra näiteks on Eesti, kus põhiosa sisserännanutest pärineb Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest, kus sündimus on eestlastest madalam. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel pole märkimisväärset muutust toimunud ka sisserännanute teises põlvkonnas. Kuna sisserännanud ja nende lapsed moodustavad eestimaalastest ligi kolmandiku, on ka Eesti kogurahvastiku keskmine laste arv eestlaste omast süstemaatiliselt väiksem. Eesti rahvastikutaaste puudujääk on seetõttu suurem, kui see oleks sisserändajate väiksema osakaalu puhul.

Uurimus tuvastas sündimuse erinevuse põhjused