«Ma-ilm ja mõnda»: miljard aastat seksi

Paarituvad rohutirtsud (Miramella alpina). Foto: Wild Wonders Of Europe/Zupanc/Scanpix

Maakera esimesed elusolendid seksida ei osanud. Paljuneti klonaalselt, näiteks pooldumise või pungumise teel, nii nagu meie keharakud ja mitmed algelised liigid tänini teevad. Meetod on lollikindel – isendi kogu geneetiline info jõuab ühes tükis järglastesse ning lapsed sarnanevad vanematega nagu kaks tilka vett.

Seks leiutati umbes miljard aastat tagasi, sai paugupealt populaarseks ja nüüd harrastab seda enamik liike. See on üksjagu paradoksaalne, sest esmapilgul ei tundu seks olevat kuigi hea idee. Esiteks on suguline paljunemine märksa aeglasem ja kulukam. Teiseks ei suuda üks sugupool enamasti iseseisvalt järglasi toota. Kolmandaks pärivad järglased juhuslikus kombinatsioonis mõlema vanema omadused. Miks aga peaks tahetama ohverdada osa oma identiteedist, segades seda võõra omaga?