Aimar Altosaar: olla annetusteks vaba

Meie Eesti Riigikorralduse toimetaja Aimar Altosaar. Foto: Mihkel Maripuu

Annetamine nagu iga teinegi vabatahtlik tegevus tuli meie ellu tagasi, kui perestroika ajal hakkas nõukogude okupatsioonirežiim nõrgenema. Esimestel aastatel pärast vabanemist olime peamiselt ise väliseestlaste ja jõukate naabermaade elanike annetuste saajad, kuid ajapikku on eestlaste annetusvõime ja -huvi tõusnud. See võiks olla palju suurem, sest kindlasti on meil selleks ressursse, toetust väärivaid valdkond ning abi vajavaid inimesigi leidub veel väga palju.

Oleme vabad tänu sellele, et meil ei olnud kahju oma ajast, energiast, ideedest ja kellel oli, ka rahast, kuid see ei tähenda, et nüüd võime end rahus lõdvaks lasta ning kujutada ette, et riik lahendab kõik meie probleemid. Selline mõtteviis viib hukatusse nagu mäletame oma lähiminevikust ja nagu näeme seda riikides, kus avalik sektor on võtnud pidurdamatult laene, et kõikvõimalikke hüvesid tsentraalselt laiali jagada.