Kvoot ka lühiajalisele töötamisele?

Selle Tallinna reisisadama lähedusse kerkinud kortermaja ehitusega kaasnesid mullu sügisest kuni tänavu kevadeni arvukad politseireidid ja tuhandetesse eurodesse küündivad trahvid, kuna iga kord tabasid korrakaitsjad objektilt hulga Eestisse ametlikult tööle registreerimata ehitusmehi. Foto: Tairo Lutter

Eesti on hoidnud töörände osas Euroopa Liidu kodanikele avatud, kuid kolmandate riikide kodanike suhtes konservatiivset poliitikat. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel ületas tänavu novembri alguseks Eestis lühiajalise töötamise õiguse saanud kolmandate riikide kodanike arv juba 12 000 ning konservatiivsusest on saamas ajalugu – järgneva aasta prognoos ennustab sellegi mahu mitmekordistumist.

Ennustatava töörände hoogustumise korral ei kerki tõenäoliselt hiljemalt järgmisel aastal päevakorda mitte rändekvoodi kaotamine, vaid ka lühiajalisele töötamisele kindla arvulise ülempiiri või kvoodi seadmine, mis hoiaks ära palgakasvu aeglustumise ja tööalase segregatsiooni süvenemise. Samuti peataks see ettevõtetevahelise konkurentsi solkimise.

Kuna paistab, et majanduses kestavad head ajad, ei kao võõrtööjõu teema avalikust arutelust niipea. Suurema hulga võõrtööliste sisserännule tuleks võimalikult pea otsa vaadata ning leida lahendused, millega juhtida ränne tagasi sellisele rajale, mis toetaks Eesti majanduse struktuuri uuenemist ja tootlikkuse kasvu. Suurendada kehtivate regulatsioonide järelevalvevõimekust oleks sel teel kõige elementaarsem ja kiirem abi.