Tellijale
ÜRO ja kolm tilka verd (8)
26. november 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/23/11597585t1h1a4a.jpg)
ÜRO rändeleppe ümber toimuvat võiks ju pidada valimiste-eelseks poliitteatriks, kui selle taga poleks tõsised vastuolusid, mis niipea kuhugi ei kao. Maailma demograafilise ja majandusliku olukorra kirevuse tõttu on rändest saanud üks 21. sajandi suurimaid globaalseid probleeme, kuid arusaamad lahendusest on väga erinevad. Nii on rändeleppest saanud omamoodi lakmuspaber, mille kaudu joonistuvad välja erimeelsused nii riikide vahel kui ka sees.
ÜRO rändeleppega ühinemise eestkõnelejad on korduvalt rõhutanud, et lepe ei too Eestile ühtegi otsest juriidilist kohustust. Nii luuakse petlik mulje, nagu oleks riikidel võimalik leppest tulevaid moraalseid kohustusi endale sobivalt tõlgendada või koguni eirata. On mõtlema panev, et moraalsetest kohustustest vaikivad just need, kes rõhutavad väärtuste tähtsust välispoliitikas.