R, 9.12.2022

Haldusreformist riigireformi kontekstis

Reforme ei tehta lihtsalt niisama, vaid vajaduse sunnil
Aimar Altosaar
, toimetaja
Haldusreformist riigireformi kontekstis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Meie Eesti Riigikorralduse toimetaja Aimar Altosaar.
Meie Eesti Riigikorralduse toimetaja Aimar Altosaar. Foto: Mihkel Maripuu

Riigireformi teemade esiletõusu tuhinas ei peaks me unustama ka haldusreformi, mis lõi 2018. aasta alguseks Eestisse uue haldusterritoriaalse jaotuse. Reforme on käsitletud koos ja eraldi, ühte teise osana, kuid reaalsuses näeme, et kui haldusreformist saame teha juba esimesi kokkuvõtteid, siis riigireform on alles ideede ja eesmärkide sõnastamise tasemel.

Haldusreformi ettevalmistamist ja läbiviimist nõustanud ekspertide selgitused ja analüüsid on kokkuvõetud mahukas artiklikogumikus «Haldusreform 2017. Otsused, taustad, elluviimine», millest võib leida vastused mistahes reformi puudutavatele küsimustele.

Riigiteadlaselt Külli Tarolt on kogumikus artikkel «Haldusreform riigireformi osana», kus ta kirjutab, et «nii haldus- kui riigireformil on kaks ühtivat eesmärki – paremad avalikud teenused ning piirkondade konkurentsivõime kasv». Kuid autor märgib ka, et need on siiski erinevad reformid: haldusreform on ühekordne tegevus, kui omavalitused ühinevad ning muutuvad omavalitsuste ülesanded ja rahastus. Samas on riigireform pidevam protsess, mille käigus muutub riigisektori töö tegemise viis, ning mis vajab pidevat jälgimist ja eesmärkidega kohandamist.

Me ei tohiks unustada haldusreformi, mille loodetav edulugu annaks hoogu ka riigireformile.

Aastakümnete jooksul muutunud Eestimaa asustuspilt sundis meid tegelema haldusega, tegelema omavalitsuste võimekuse, suuruse ja rahastamisküsimustega. Rahvastiku vananemine ja vähenemine, ettevõtlusmudelite ja töö iseloomu muutumine ning infotehnoloogiliste võimaluste kiire areng sunnib meid muutma ka oma riigi haldamise ja valitsemise viisi.

Sel ajal, kui riigireformi teemadel alles antakse tuld esimese julge kodanikualgatuse, Riigireformi Sihtasutuse poolt välja käidud ettepanekute paketile, on haldusreformi aktiivsem faas juba toimunud. Kuid kas saame ikka öelda, et sellega on nüüd korras?

Tahaksime, et see oleks edulugu, sest aastakümneid vindunud ning lõpuks toimunud omavalitsuste liitmine (ja loodetavasti sellega kaasnev nende võimekuse kasv) võiks ometi pidurdada maa tühjenemist inimestest ja ääremaastumist.

Loodame, et valitsusel jätkub ka edaspidi tarkust kuulata eksperte ning arvestada meie riigis ja mujal maailmas toimuvate objektiivsete protsessidega. Eksperdid hoiatavad, et meie avaliku halduse killustatus ja riigi arengu ebaühtlus ohustavad omariikluse kestlikkust. Sellest saab järeldada, et riigi reformimine peaks olema tulevase valitsuse koosseisu pürgivate poliitiliste jõudude üks põhiteemadest.

Märksõnad
Tagasi üles