Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11559067t1h78b2.jpg)
Kavandatav Rail Balticu kiirraudtee on enneolematu ulatuse ja mõjuga taristuobjekt. Raudtee on suuresti planeeritud rohevõrgustiku aladele ning Pärnu ja Rapla maakonna suurtesse loodusmaastikesse, mis on paiguti ühed kõige hõredamalt asustatud piirkonnad kogu Baltimaades. Vaatleme lähemalt, milline ohtlik mõju selle ettevõtmisega kaasneb.
Rail Balticu suurim ebaõnnestumine on trassi kavandamine läbi Vahe-Eesti metsa- ja loodusmaastike vööndi. Püüti vältida olemasolevat raudteed ja inimasustusega alade läbimisega kaasnevaid konflikte ning suunati kiirraudtee nii sügavale loodusmaastikesse kui vähegi võimalik. Mitte küll otse kaitse- ja Natura 2000 aladele, kuid süsteemselt nende servadesse ja pahatihti neid üksteisest eraldades. Seejuures ei tehtud enne vajaliku täpsusega uuringuid nende alade elustiku, sh linnustiku kohta, et raudtee võimalik mõju tundlikele liikidele enne trassikoridoride otsustamist välja selgitada.