Kristjan Zobel: Suur Peeter ja Väike Peeter, Vestmann ja Piibeleht

Männid sirutuvad üksteise võidu päikese poole, nii et puude võrast allapoole jagub väga vähe valgust. Foto: Sander Ilvest

Pealkirjas loetletud kirjanduslikud kangelased, vastavalt Juhan Kunderi ja Eduard Vilde sulest, sobivad hästi illustreerima ühe populatsiooni piires toimuvat võitlust elutähtsate ressursside pärast.

Ökoloogias nimetatakse seda liigisiseseks konkurentsiks ja see toimub alati, kui organismid on võimelised liigikaaslaste eest hädavajalikku loodusvara ära tarbima.

Erandiks on toitumisperioodil väga hajusalt levinud liigid, nagu näiteks mingi ime läbi ellu jäänud üksikud kõrbetaimed või siis ainult paljunemiseks koonduvad mereloomad (vaalad, merekilpkonnad jne). Viimasel juhul on peamine ressurss, mida üksteise eest näpatakse või varjestatakse, kvaliteetsed seksuaalpartnerid.

Töömehed Peetrid ning «Pisuhänna» võtmetegelased esindavad piltlikult kahte liigisisese konkurentsi tüüpi: asümmeetriline ja sümmeetriline konkurents. Asümmeetrilise konkurentsi korral on fookuses olev ressurss varjestatav, st esimene tarbija saab endale lõviosa.