Potentsiaalne tööjõud pole veel otsas

Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal kinnitas, et tööandjate valmisolek vähenenud töövõimega inimestele tööd pakkuda on suurenenud. Foto: Sander Ilvest

Töötukassa on aasta-aastalt arenenud, tema vastutusvaldkonda on laiendatud, avatud on uusi teenuseid ja arendatud klienditeenindust. Kuna tööturu teemad muutuvad aina aktuaalsemaks vajaks töötukassa tegevus edaspidi veelgi enam tähelepanu, nii valitsuse kui avalikkuse poolt. Ühelt poolt tuleks vastutusrikka rolli täitmiseks tagada piisavad volitused ja vahendid, teisalt aga nõudliku pilguga tulemusi oodata.

Kas tööjõu nappus on nii hull, nagu tööandjad räägivad? Öeldakse ka, et ühelt poolt on meil tõepoolest tööjõu nappus, kuid samas jääb osas valdkondades või erialadel tööjõudu ka üle.

OSKA uuringud ning töötukassa tööjõubaromeeter näitavad, et töötajatest on puudus ning lähiaastatel kasvab tööjõuvajadus veelgi infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas, puidutööstuses, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas. Tehnoloogia arengust tulenevalt jääb aga tööjõudu üle näiteks raamatupidamise, teabe- ja dokumendihalduse ning muu kontoritöö valdkonnas. Metsanduse valdkonnas on üle raietöölisi ja arboriste, transpordi valdkonnas transpordikorraldajaid jne.

Maapiirkondades raskendab töökohtade täitmist sageli asjaolu, et töökohad on kodust kaugel, ühistransport hõre: kui inimesel endal autot ei ole, siis tööle ei saagi.

Ent põhjus, miks tööandja töökäte nappust kurdab ja töötajaid ei leia, võib olla ka madal palk, ajale jalgu jäänud töötingimused, jäik tööaja korraldus, tööalase väljaõppe võimaluste puudumine. Mõnikord kahjuks ka eelarvamused teatud sihtrühmade värbamise suhtes.