Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Kehtiv metsanduse arengukava kavandati jätkusuutmatuna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemates metsades on suuremad nii metsade elurikkus kui ka metsas puhkamise ja metsa kõrvalkasutuse võimalused. Pildil Ahja jõgi ja Taevaskoda.

Hiljutises Postimehe intervjuus väitis keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Allan Sims, et kehtivas metsanduse arengukavas 2011–2020 eesmärgiks seatud raiemaht 12–15 miljonit tihumeetrit aastas on Eestile optimaalne. Sellega ei saa kuidagi nõustuda, kuna Eesti metsamajandus peaks olema säästlik ja jätkusuutlik.

Eelmise arengukava tegemise ajal hinnati ametlike andmete alusel Eesti metsade jooksvaks juurdekasvuks 12 miljonit tihumeetrit aastas. Netojuurdekasvuks (juurdekasvust on maha arvatud looduslik väljalangemus) võib sellest hinnata umbes 70 protsenti ehk kuni 8,5 miljonit tihumeetrit aastas.

Eesti on ühinenud Pan-Euroopa metsakaitseprotsessiga, mille järgi ei tohi raiemaht ületada majandusmetsade netojuurdekasvu. Seega sai eelmisse arengukavasse kirja raiemaht, mis on umbes 75 protsenti lubatavast suurem. Sellise mahuga saab jätkata ainult lühikese aja jooksul. Ka metsatööstusele pole pikemas vaates kasulik sellises koguses raiuda, kuna hiljem tekivad suured probleemid tooraine puuduse ja selle kõrge hinna tõttu.

Arengukavaga eesmärgiks seatud raiemaht põhineb küpsete metsade hulgal. Metsade küpsusvanust saab teatavasti muuta. Enne kehtiva arengukava koostamist 2007. aastal tehtud seadusemuudatuse järgi suurenes Eestis küpsete metsade pindala 25 protsenti, seejuures näiteks küpsete männikute pindala peaaegu kaks korda.

Tegelikult tuleks Eestile optimaalse raiemahu määramisel vaadata hoopis suuremat pilti. Kehtiva arengukava soovitus arvestab lühikeses ajaperspektiivis üksnes metsast saadava puidu kogusega. Vanemates metsades on suuremad nii metsade elurikkus kui ka metsas puhkamise ja metsa kõrvalkasutuse võimalused. Need on säästva metsanduse puhul sama tähtsad kui majanduslik tulu puidumüügist ning peavad olema optimaalse raiemahu analüüsis arvesse võetud.

Kommentaarid
Tagasi üles