Riigimets ja kohalikud kogukonnad

Ootsipalu hiiglased Põlva maakonnas Meenikunno raba lähedal. Maailma kõrgeim harilik mänd ja Eesti kõrgeim kuusk kasvavad lähestikku. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Üks FSC sertifikaadi järgimise oluline printsiip on kohaliku kogukonna huvidega arvestamine metsade majandamise käigus. Viimasel ajal on ajakirjanduses ilmunud arvukalt lugusid Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja kogukondade konfliktidest, mis puudutavad eelkõige metsaraieid asulate lähiümbruses ja puhkealadel (Narva-Jõesuu, Haapsalu jt). Postimees küsis RMK-lt, kuidas plaanitakse arvestada kogukondade huvidega, et olla õigustatud müüma riigimetsast raiutud puitu FSC märgi all.

RMK peametsaülem Andres Sepp selgitas, et kohalike kogukondadega tehakse tihedat koostööd ja selleks on RMK määratlenud oma metsades sotsiaalse ja kultuurilise väärtusega alad, mille puhul teavitatakse kogukondi raietest. Kuid kaasamise ja koosolekute eesmärk ei ole otsustada, kas raie tehakse või mitte, vaid arutada, kuidas raietöid paremini korraldada. Metsi on vaja uuendada ja raiete täielik ärajätmine ei ole see, mis metsauuendamise ülesannet täita aitaks (vt võrdluseks 18. mai Postimehe artiklit Ootsipalu hiidmetsast).