Riigireform kui rahvaalgatus

Riigireformi Sihtasutuse sisulist tööd teevad advokaat Kristel Urke, endine riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu liige Rait Maruste ning õigusteadlane, advokaat ja Eesti Vabariigi põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla. Foto: Jarek Jõepera, Urmas Luik/Pärnu Postimees

• Valimiskampaania ajal on poliitikud uutele ideedele kõige vastuvõtlikumad.
• Sihtasutuse esimesed 25 ettepanekut riikluse uuendamiseks on meil nüüd käes.
• Hinnangutega pole mõtet kiirustada, sest enamik ettepanekuid on veel nägemata.

Nii mõnigi on mõelnud, et kallilt kätte võidetud oma riiki ei peaks laskma reformida vaid ametnikel ja poliitikutel. Eriti veel kui on näha, et ametkonnad on kohmakad ning poliitikutel puudub otsustavus ja üksmeel. Kuigi riigikogus töötab erikomisjon ja rahandusministeeriumi riigihalduse osakond koostab reformiplaane, ei saa aktiivsed kodanikud seda vaid kõrvalt vaadata.

Ühiskonnas pulbitsema hakanud rahulolematuse impulsse võtsid 2012. aastal kokku Kadrioru jääkeldrist alguse saanud Rahvakogu arutelud, kuid riigireformi ettevalmistamiseni siis veel ei jõutud. 2013. aasta lõpuks koostas riigivalitsemise ekspert Külli Taro riigiröntgeni ehk riigipildi, millest on järgnevates riigireformi ettevalmistamiseni viinud analüüsides kindlasti palju kasu olnud.

2015. aasta valimiste järel võimule tulnud Reformierakonna juhitud võimuliit võttis riigireformi esimest korda ka oma tegevuskavva ning seda jätkas 2016. aasta lõpul moodustatud Keskerakonna, SDE ja IRLi koalitsioon.

Tööandjate Keskliit ja mõttekoda Praxis lõid eraannetuste toel riigireformi ettevalmistuste jälgimiseks töörühma, mille nimetasid Riigireformi Radariks. Selle ülesanne oli kommenteerida jooksvaid sündmusi ja anda igas kvartalist koondhinnanguid reformi ettevalmistuste käigule. Kuni 2017. aasta kolmanda kvartalini andis Radar reformi käigule positiivseid hindeid, kuid seda tänu haldusterritoriaalse reformi edenemisele, samas kui riigireform tervikuna sai viimati hindeks «ühe».

Tänavu märtsis loobus Radar üldse valitsuse riigireformi protsessile hinde andmisest, sest ei saa hinnata ju seda, mida pole! Hinnang oli karm: «Peamisteks murekohtadeks on strateegilise juhtimise, koostöö ja visiooni puudumine ning poliitikakujundamise kvaliteedi vähikäik.»

Seisak riigireformi valdkonnas ajas aga ärevusse ühiskonnatundlikud ettevõtjad, juristid ja ühiskonnateadlased, kes olid juba aastaid panustanud reformiprotessi. Selleks, et pärast haldusterritoriaalset reformi võetaks kohe ette ka järgmised sammud, asutaski rühm tuntud ettevõtjaid tänavu 14. mail Riigireformi Sihtasutuse, mis kutsuti ellu riigi poliitilise elu kõige tundlikumal perioodil, kui erakonnad valmistuvad riigikogu valimisteks. Arvestus on lihtne: valimiskampaania ajal on poliitikud uutele ideedele kõige vastuvõtlikumad ning just nüüd saab neid siduda lubadustega riigireform lõpuks pöördumatult käima lükata.

Hinnangutega ei ole mõtet kiirustada, sest suurem osa ettepanekuid on meil veel nägemata.

Sihtasutuse esimesed 25 ettepanekut riikluse uuendamiseks on meil nüüd käes, ülejäänutega tuleb oodata novembri alguseni. Riigikogu töö, seadusloome, rahva kaasamise ja omavalitsuste ümberkorraldamine ei anna meile veel kindlust, et riigi võõrandumist ja ametkondade tuimust tajuvate inimeste jaoks midagi muutub. Meil ei ole aga mõtet hinnangutega kiirustada, sest suurem osa ettepanekuid on meil veel nägemata.