Mattias Turovski: ütleme lahti Euroopa suurima reostaja mainest

Auverre ehitataud uus põlevkivielektrijaam jääb tõenäoliselt viimaseks Eestis rajatavaks põlevkivielektrijaamaks. Foto: Peeter Langovits

ÜRO Rahvusvaheline kliimamuutuste paneel IPCC avaldas 8. oktoobril eriraporti, milles toob välja, et globaalse temperatuuritõusu piiramine 1,5 kraadile üle eel-industriaalajastu taseme on inimkonna kestliku ning võrdsema tuleviku saavutamiseks hädavajalik.

Samas rõhutatakse raportis, et maailma soojenemise piiramine 1,5 kraadile nõuab senisest tunduvalt enam kollektiivset tegutsemist, toomaks esile kiireid, kandvaid ja kohati pretsedendituid muutuseid ühiskonnakorralduses. Positiivse noodina toob raport välja, et kliimasituatsiooni leevenduseks vajalikud meetmed tagaksid praegusega võrreldes lisaks jahedamale tulevikule ka võrdsema ja puhtama maailma. Kliimaküsimusse pigem ennetavalt suhtumine võimaldaks nii riikidel kui looduslikel kooslustel keskkonnamuudatustega paremini kohaneda, tagades kõrgema elukvaliteedi kõigile.

Raport koondab endas üle 6000 teadustöö ning on käsiteldav Pariisi leppe lisana, mille tänaseks on allkirjastanud 197 ja ratifitseerinud 181 riiki. Täna leiame end seega olukorrast, kus kliimamuutuste tekkepõhjuste üle vaidlemisel ei ole mitte mingit kandvat mõtet. Kõik riigid, poliitilised institutsioonid, ettevõtted ning ilmakodanikud peaksid kliimamuutustesse ja nende tagajärgedesse suhtuma täie tõsidusega. Tänased investeeringud jätkusuutlikuma ühiskonnakorra sisseseadmiseks saavad oluliselt leevendada lähituleviku keskkonnakriise ning ära hoida üha ekstreemsemaid katastroofe.Kuid tegutseda tuleb kohe ja otsustavalt. On selge, et globaalse mastaabiga probleemidele tuleb otsida lahendusi kollektiivselt. IPCC raport rõhutab vajadust üha suurenevaks koostööks riikide vahel. Aeg on vaadata mööda oma ideoloogilistest erimeelsustest ja võtta kollektiivne vastutus ning tegutseda ühise eesmärgi ehk inimkonna kestlikuma tuleviku nimel.

Olles eel-industriaalse tasemega võrreldes ületanud 1 kraadi globaalse keskmise temperatuuritõusu piiri, näeme kliimamuutuste sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi üle maailma üha rohkem juba praegu. Äärmuslikud kliimasündmused laastavate tormide, orkaanide, põudade, metsatulekahjude jms näol nõuavad iga-aastaselt maailma riikidelt miljardeid eurosid leevendusmeetmeteks. Temperatuuri tõustes muutuvad maailma kliimasüsteemid üha ettearvamatumaks ning äärmuslikumaks, nõudes üha enam lõivu ka riikide majandustelt.

On ilmselge, et positiivsete muudatuste sisseviimine ja investeeringute tegemine juba täna on pikas perspektiivis soodsam, kui üha süvenevate keskkonnakatastroofide tagajärgedega tegelemine. Kuitahes keerukad ja pretsedenditud need muudatused hetkel ka ei tunduks. Lisaks tuleb potentsiaalselt katastroofiliste stsenaariumide puhul alati arvestada ettevaatusprintsiibiga. Parem on tulevateks muutusteks hästi ette valmistuda, kui jääda lootma tõenäosusele, et meie tänane teaduslik hinnang Maa lähituleviku kliimamuutustest on ebaadekvaatne. Tegutsemine ennetavalt võimaldab sisse seada jätkusuutlikumaid praktikaid, tagamaks muuseas inimkonnale senisest võrdsemaid võimalusi eneseteostuseks ja puhtama ning stabiilsema elukeskkonna. Tegutseda nüüd tähendab võita aega, mida kogu inimkonnal aga ka looduslikel kooslustel on hädasti vaja uue reaalsusega kohanemiseks.

IPCC eriraporti näol on tegemist sidusa dokumendiga, millest on võimalik poliitiliste otsuste tegemisel lähtuda. Eesti riigi tuleviku nimel on elulise tähtsusega, et ka kohalikku poliitikat hakkaks üha enam ajendama suurem pilt ja kujundama pikem perspektiiv. Täna oleme Euroopa Liidu suurima ökoloogilise jalajäljega riik ja seda suuresti ainult meie põlevkivitööstuse tõttu. Kuitahes keeruline põlevkivi energeetikast loobumine hetkeseisuga ka ei tunduks, on see hädavajalik samm saavutamaks süsinikuneutraalse riigi staatust. Iga venitatud aastaga röövime endalt võimalusi sujuvamaks üleminekuks. On lubamatu, et Eesti poliitikas suhtutakse PÕXITisse ebalevalt, arvestamata meie põlevkivitööstuse süsinikujalajälge ja kasvuhoonegaaside probleemistiku reaalset kaalukust.

On aeg tegutseda. Koondades vahendeid, innovaatilisi lahendusi ning investeeringuid üleminekuks 100% taastuvenergeetikale võiksime oma Euroopa suurima (inimese kohta) kasvuhoonegaaside paiskaja mainest lahti öelda. Saadame maailmale kindla sõnumi, et Eesti seisab meie ühise planeedi heaolu eest!