Samas rõhutatakse raportis, et maailma soojenemise piiramine 1,5 kraadile nõuab senisest tunduvalt enam kollektiivset tegutsemist, toomaks esile kiireid, kandvaid ja kohati pretsedendituid muutuseid ühiskonnakorralduses. Positiivse noodina toob raport välja, et kliimasituatsiooni leevenduseks vajalikud meetmed tagaksid praegusega võrreldes lisaks jahedamale tulevikule ka võrdsema ja puhtama maailma. Kliimaküsimusse pigem ennetavalt suhtumine võimaldaks nii riikidel kui looduslikel kooslustel keskkonnamuudatustega paremini kohaneda, tagades kõrgema elukvaliteedi kõigile.
Raport koondab endas üle 6000 teadustöö ning on käsiteldav Pariisi leppe lisana, mille tänaseks on allkirjastanud 197 ja ratifitseerinud 181 riiki. Täna leiame end seega olukorrast, kus kliimamuutuste tekkepõhjuste üle vaidlemisel ei ole mitte mingit kandvat mõtet. Kõik riigid, poliitilised institutsioonid, ettevõtted ning ilmakodanikud peaksid kliimamuutustesse ja nende tagajärgedesse suhtuma täie tõsidusega. Tänased investeeringud jätkusuutlikuma ühiskonnakorra sisseseadmiseks saavad oluliselt leevendada lähituleviku keskkonnakriise ning ära hoida üha ekstreemsemaid katastroofe.Kuid tegutseda tuleb kohe ja otsustavalt. On selge, et globaalse mastaabiga probleemidele tuleb otsida lahendusi kollektiivselt. IPCC raport rõhutab vajadust üha suurenevaks koostööks riikide vahel. Aeg on vaadata mööda oma ideoloogilistest erimeelsustest ja võtta kollektiivne vastutus ning tegutseda ühise eesmärgi ehk inimkonna kestlikuma tuleviku nimel.
Olles eel-industriaalse tasemega võrreldes ületanud 1 kraadi globaalse keskmise temperatuuritõusu piiri, näeme kliimamuutuste sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi üle maailma üha rohkem juba praegu. Äärmuslikud kliimasündmused laastavate tormide, orkaanide, põudade, metsatulekahjude jms näol nõuavad iga-aastaselt maailma riikidelt miljardeid eurosid leevendusmeetmeteks. Temperatuuri tõustes muutuvad maailma kliimasüsteemid üha ettearvamatumaks ning äärmuslikumaks, nõudes üha enam lõivu ka riikide majandustelt.