Aimar Altosaar: riigireform pole klaaspärlimäng

Riigireformid 100-aastases Eesti Vabariigis. Foto: Postimees

Eestlaste oma riik, mis manifesti järgi loodi «kõigile Eestimaa rahvastele», on väiksusest hoolimata üks keeruline nähtus. Juba loomisest peale on riigimehed ja poliitikud otsinud õiget vormi siinse rahva tahtele valitseda ennast ise ning olla eestlaste edasipüüdlikule karakterile kohaselt ka võimalikult edukad.

Riigikorraldus hakkab valgustama kõigi riigireformi algatusi ning jälgima läbiviidud haldusterritoriaalse reformi tulemusi. Tahame mõista, mis on kellelgi plaanis ja millised muudatused meid ootavad, kui reformide kavad ellu viiakse.

Reformid ühiskonnas ei saa olla reformijate klaaspärlimäng iseeneses. Reforme tehes ja nende tulemusi hinnates ei tohi silme eest kaduda põhieesmärgid inimese seisukohast, nagu näiteks – mis muutub igaühe elus paremaks? Kas riik tuleb elanikele lähemale? Kas paraneb teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning inimeste võimaluste võrdsus sõltumata elukohast?