Kõik algab rahvastikust

Lea Danilson-Järg Foto: Mihkel Maripuu

Hea Meie Eesti rahvastikurubriigi lugeja! Mul on hea meel sind siin kohata. Loodan väga, et lood kõnetavad sind ja ärgitavad kaasa mõtlema. Kui nii, siis kohtume nüüdsest igal nädalal.

Minu jaoks sai huvi rahvastikuteemade vastu alguse juba paarkümmend aastat tagasi, üliõpilasena rahvastikuteadlase Kalev Katuse demograafiakursust läbides. Aktiivselt olen nende teemadega tegelenud siiski alles paar aastat. Esmalt keskendusin sündimusele ja perepoliitikale, sest kolme lapse emana läksid mulle korda just selle valdkonna ebakõlad. Seoses teadmiste täiendamisega Tallinna Ülikoolis ning ka osalemisega rahvastikupoliitika väljatöötamises on huvi laienenud ka teistele rahvastikuprotsesse mõjutavatele teemadele.

Postimehes olen võtnud sihiks kajastada rahvastiku teemasid lihtsalt ja köitvalt. Eesmärk on ambitsioonikas, sest arvud ja graafikud käivad selle teemaga kokku nagu sukk ja saabas. Aga Eestis ongi kombeks seada ambitsioonikaid eesmärke.

Mõtleme näiteks sellele, et veel mõnikümmend aastat tagasi oli Eesti vabaks saamine paljude arvates saavutamatu siht. Ometi see õnnestus. Praegugi on meil palju ambitsioonikaid eesmärke: saada rikkamaks, targemaks, tervemaks, õnnelikumaks, ühesõnaga, elada aina paremini.

Suurte eesmärkideni jõudmise teed võidakse näha siiski küllalt erinevalt. Kindel on aga see, et soovitu saavutamiseks tuleb esmalt olemas olla, kesta. Viimaste rahvastikuprognooside taustal on seegi siht ambitsioonist tulvil.

Just nimelt kestmisest ja sellest, mis seda takistab, neil lehekülgedel peamiselt juttu tulebki. Eelkõige tähendab see rahvastiku arengut ja kestlikkust määravate tegurite – sündimuse ja eluea – ning rändevaldkonna teemade kajastamist. Plaanime jälgida uuemaid suundumusi, lahkame ohte ja võimalusi. Samuti hoiame silma peal sellel, kuidas meil olemasoleva inimvaraga läheb.

1992. aastast kehtiva, rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse autorid on pannud kirja tähendusrikkad read riigist, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie parema elu taotlustel on seega küllalt selgepiiriline raam: heaolu kasvatamiseks saame kasutada vaid neid hoobasid, mis võimaldavad säilitada eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste olulist arvulist ülekaalu. Tänapäeva globaliseeruvas ja rändeküllases maailmas on seegi ambitsioonikas, kuid kindlasti saavutatav eesmärk.

Esimest numbrit on õnn alustada rõõmustava uudisega: käesoleval aastal sündimus suureneb! Ka eelmise nädala uudised on julgustavad – paljud varem Soome läinud on tulnud tagasi.

Kuigi asjad liiguvad positiivses suunas, leidub ka probleeme veel üksjagu. Nendestki tuleb rääkida. Mida selgemalt ebakõlad välja tuua, seda tõenäolisem on jõuda lahendusteni. See on üks võimalus aidata kaasa, et Eesti kestaks.

Igaühel meist on tegelikult oma võimalused. Kui neid kasutame, siis Eesti kestabki. Läbi aegade. Kohtumiseni ja head lugemist!