Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/09/07/14052172t1h1173.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/14/11498175t1h2116.jpg)
- Sündide arv kasvab sel aastal umbes tuhande võrra.
- Esimesel poolaastal moodustasid suurima osa lisasündidest pere kolmandad lapsed.
- Tänavune sündimuskordaja kasv võib tulla rekordiline.
Siseministeeriumi andmetel on käesoleva aasta kaheksa kuuga registreeritud kaheksa protsenti rohkem sünde kui eelmise aasta samal ajal. Aasta lõpuks võib seega sündida umbes tuhat last rohkem kui mullu ning sündimust iseloomustav summaarne sündimuskordaja tõusta mulluselt 1,59-lt lapselt naise kohta 1,72-le.
Siseministeeriumi andmetel on käesoleva aasta kaheksa kuuga registreeritud kaheksa protsenti rohkem sünde kui eelmise aasta samal ajal. Aasta lõpuks võib seega sündida umbes tuhat last rohkem kui mullu ning sündimust iseloomustav summaarne sündimuskordaja tõusta mulluselt 1,59-lt lapselt naise kohta 1,72-le.
Rahvastikuteadlase Allan Puuri sõnul on tegu toreda üllatusega. «Kuna sünnitusealiste naiste arv väheneb igal aastal mitme tuhande võrra, saab sündide arvu kasv tuleneda vaid sündimuse suurenemisest,» rääkis ta. «See tähendab, et peredesse sünnib senisest rohkem lapsi.»
Kui tänavune kõrgem sündimuse tase jääks pikemaks ajaks püsima, oleks sellel Puuri sõnul märkimisväärne mõju rahvastiku kestlikkusele. «Mil määral on tegu püsiva või ajutise muutusega, seda näeme paari-kolme lähema aasta jooksul,» selgitas ta.
Enim on kasvanud kolmandate laste sünd
Selgitamaks tänavuse jõulise sündimuse kasvu tagamaid, on võimalik kasutada Tervise Arengu Instituudi (TAI) meditsiinilise sünniregistri esimese poolaasta esialgseid andmeid. Registri andmetel on esimesel poolaastal kasvanud kõige enam, tervelt 32 protsenti, kolmandate laste sünd, mis annab ühtlasi suurima panuse sündide koguarvu suurenemisse. Üheksa protsenti on suurenenud teise lapsena sündinute arv ning 17 protsenti neljandate ja järgnevate laste sündide arv.
Sündimust iseloomustav summaarne sündimuskordaja võib tõusta mulluselt 1,59-lt lapselt naise kohta 1,72-le.
Esimeste laste sündide arv on samal ajal vähenenud kaks protsenti, mis on ka ootuspärane, sest lasteta sünnitusealiste naiste arv vähenes möödunud aastal märkimisväärselt, kaheksa protsenti. Ühelapseliste naiste arv on samas vähenenud kolm protsenti ja kahelapseliste arv 0,7 protsenti. Erinevused tulenevad sellest, et ühe- ja eriti kahelapseliste naiste arvu mõjutab 1990. aastate väikeste aastakäikude sünnitusikka jõudmine praegu veel võrdlemisi vähe.
Sündide arvu suurenemise põhjuste hulgas on kindlasti kasvufaasis olev majandus, madal töötusmäär ja sissetulekute hoogne kasv, mis on enamiku inimeste toimetulekut ja kindlustunnet parandanud.
Kuna sündide arvu kasv on olnud aga sedavõrd järsk ja sünnijärjekorra lõikes selgesti erinev, on tõenäoline, et suur mõju on olnud ka perepoliitika muudatustel. 2015. aasta juunis otsustas tollane valitsus, et vähemalt kolme lapsetoetuseealist last kasvatavatele peredele hakatakse alates 2018. aasta juulist maksma lasterikka pere toetust 200 eurot kuus. 2016. aasta detsembris otsustati suurendada toetussummat poole võrra ja tõsta see 300 eurole.
Muutuste ajastus viitab perepoliitika mõjule
Sündide statistikast on näha ka seda, et kolmandate laste sündide arvu suurenemine on olnud vanuserühmiti erinev.
Kolmandate laste sünd 40-aastastel ja vanematel naistel kasvas kolmandiku võrra juba 2016. aastal, just uue meetme vastuvõtmisega sobivas ajaraamis. Võimalik, et vanuse tõttu polnud enam aega seaduse jõustumist ja väljamaksete algust ootama jääda. Nooremate, 25–39-aastaste naiste puhul toimus 2016. aasta esimeses pooles samuti väike kasv, kuid suuremat ja püsivamat muutust võib täheldada alates 2017. aasta lõpust, mis osutab ajalisele seosele toetuse tõstmisega 300 eurole.
Sel aastal, kui reaalsete väljamaksete algusest on möödunud juba üle poole aasta, on kasv olnud laiapõhjalisem ja suurem: kolmanda lapse sündide arv on suurenenud vähemalt viiendiku kõigis vanuserühmades 20.–39. eluaastani. Kõige enam on kolmanda lapse sünde lisandunud 30–34-aastastel naistel.
Ka teise lapse sündide arvu kasv võib kaudselt olla seotud lasterikka pere toetusega. Näiteks võis peredel olla soov saada rohkem lapsi, kuid see kavatseti teoks teha kaugemas tulevikus. Toetuse kehtestamine võis julgustada saama järgmised lapsed varem, mitte seda edasi lükata. Kolme lapse sündimine lühikeste vaheaegadega on perele ka majanduslikult kasulikum, sest lasterikka pere toetust makstakse praegu vaid seni, kuni vanim laps kasvab lapsetoetuse east välja.
Rahvastikuteadlased leiavad, et ühiskonnakorraldusel ja poliitikal on suur mõju sündimusele, ning osaliselt just seetõttu on ka sündimus Euroopas piirkonniti ja riigiti erinev. Konkreetsete perepoliitika meetmete mõju on siiski harva sedavõrd selgelt eristatav.
«Eelseisvate riigikogu valimiste kontekstis peaks aset leidnud muutused andma kindlust nendele erakondadele, kes soovivad panustada perepoliitika meetmete edasisse täiustamisse. Kõlapind peaks vähenema aga skeptikutel, kelle arvates ei ole võimalik sündimust ja pereprotsesse poliitika abil positiivselt mõjutada,» ütles rahvastikuteadlane Allan Puur.
Sündimuse aastane kasv võib tulla rekordiline
Viimased kümme aastat on olnud muutlikud. Sündimus oli Eestis viimati suur 2000. aastate buumi lõpul ja masu tipp-perioodil. Aastatel 2008–2010 ulatus summaarne sündimuskordaja Eestis 1,70–1,72 lapseni naise kohta. Suurima panuse tollasesse tõusu andsid teise ja vähemal määral kolmanda lapse sünnid. Demograafid on seletanud seda kahe teguri, vanemahüvitise süsteemile kiiruspreemia lisamise ja majanduskriisi mõju kokkulangemisega.
Sündimus oli Eestis viimati suur 2000. aastate buumi lõpul ja masu tipp-perioodil.
Järgnes mõõn, mille põhi saabus 2013. aastal, kui sündimuskordaja oli vaid 1,52. 2014. aastal hakkas sündimus aeglaselt kasvama, jõudes 2016. aastaks 1,60ni. Mullu kasv peatus ja sündimuskordaja jäi sisuliselt samale tasemele (1,59).
Sel aastal sündimuse suurenemine kindlasti jätkub. Sündimuskordaja võib kasvada kuni 0,13 võrra, mis oleks senise rekordi kordamine, sest alates 1950. aastatest on nii suurt aastast kasvu nähtud vaid ühel korral, 1968. aastal. 2007. aastal, eelmise majandusbuumi ja vanemahüvitise kasutuselevõtu laineharjal, kasvas kordaja 0,11 võrra.
Puuri arvates ei tohiks praegu saavutatuga veel rahule jääda, vaid tuleks jätkata panustamist rahvastikupoliitika meetmetesse. Tema sõnul tuleb meil lähikümnenditel valmis olla ka sündide koguarvu vähenemiseks, sest pereloomeealiste inimeste arv kahaneb väikesearvuliste aastakäikude tõttu veel mõnda aega.
«Kui seda tasakaalustaks samaaegne sündimuskordaja suurenemine, kujuneks kahanemine oodatust väiksemaks,» rääkis rahvastikuteadlane.