«Ma-ilm ja mõnda»: meie laste helge tulevik

Foto on illustratiivne. Foto: GEORGETTE DOUWMA/scanpix

Ühes eelmises palas sedastasin, et maakera elusolenditest esindab suur osa üsna selgelt kas üht või teist vastandlikku elustrateegiat. Ühed on need, kellel on tohutu paljunemispotentsiaal ja seega võime soodsate võimaluste avanedes kiiresti maa oma lastega täita (nn r-strateegid), kuid samas puudub võimekus nende eest korralikult hoolitseda ja oskus ressurssidega säästlikult ning tulevikku vaatavalt ümber käia. Need on oportunistid – inimeste maailmast võrdlust tuues nomaadid, kes on sunnitud liikuma ja pidevalt uusi ressursse otsima.

Teised (nn K-strateegid) kasutavad ressursse säästlikult, jättes alati midagi mustadeks päevadeks, ja saavad vähe lapsi, samal ajal hoolitsedes, et need astuksid ellu hästi varustatuna. Kui jälle inimühiskonnast paralleel tuua, siis esimesed on näiteks vaesed Kesk-Aafrika hõimud, kus pered on väga suured, kuid nende suremus on samuti suur ja langeb valdavalt varasesse eluperioodi. Teised on sellised nagu meie: plaanime oma ühe või kahe järglase saamist hoolikalt ja kaua ning siis anname oma parima, et ta hästi söönuna, kammituna, harituna ning kopsaka pärandusega ellu astuks.