:format(webp)/nginx/o/2018/10/04/11466935t1h65f9.jpg)
Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala moodustamise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.
Kinnitatud: Võru maakonda luuakse uus looduskaitseala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moodustava kaitseala territoorium oli osaliselt juba enne kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Moodustatavale kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaika ja kasvukohta.
Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.
Inimestel on lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ja püüda kala. Küll aga kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks ajalised liikumispiirangud. Kuna Keretü looduskaitseala paikneb Nursipalu harjutusväljaku territooriumil, mis on ettevalmistatud seal õppuste läbiviimiseks, siis sõjaliste õppuste korraldamisel käsitletakse ala ettevalmistatud kohana ja neid tegevusi piiranguvööndis ei piirata. Metsise elupaiga kaitsmiseks kehtestatakse alale metsaraieteks piirangud.
Kaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Lükka ja Tsirgupalu külas ning Võru vallas Hänike ja Mustassaare külas. Keretü looduskaitseala planeeritav pindala on 1060,6 hektarit. Võrreldes senini kehtinud kaitsekorraga, kus püsielupaikadena oli kaitse all 365,5 hektarit, laienes kaitstava ala pindala 695,1 hektari võrra.