:format(webp)/nginx/o/2018/09/11/11407889t1h5a20.jpg)
Täna avaldatud teadusartiklis selgitatakse Tartu Ülikooli sooteadlaste kaasabil, et soode poolt seotav süsiniku hulk sõltub geograafilisest asukohast.
Meeldiv üllatus: Eesti sood hakkavad kliimamuutuse puhul hoopis rohkem süsinikku salvestama (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See tähendab, et Eesti sood hakkavad kliimamuutuste tagajärvel senisest enam süsinikku salvestama ja leevendavad seeläbi kliimamuutuste negatiivset mõju, kirjutab ERR Novaator.
Sood on maailmas ja ka Eestis ühtedeks olulisemateks süsinikku siduvateks ökosüsteemideks, kus taimede poolt atmosfäärist seotud CO2 talletatakse osaliselt lagunenud taimejäänustena turbas tuhandeteks aastateks.
Soode globaalsest tähtsusest süsiniku sidujatena annab aimu seegi, et nad katavad vaid 5 protsenti maailma maismaast, kuid turbas on seotud ligikaudu kolmandiku kogu maismaa süsinikust. Et erinevatel laiuskraadidel avaldub kliimamuutuse mõju eri viisil ja ulatusega, ei ole varasemad uuringud globaalse mõju ja muutuste hindamisel olnud väga täpsed.
Rahvusvahelise teadlaste rühma, kus lõid kaasa ka Tartu Ülikooli teadlased, töö avaldati ajakirjas Nature Climate Change.