:format(webp)/nginx/o/2018/09/03/11375224t1h141f.jpg)
Keskkonnaamet kinnitas täna sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.
Keskkonnaamet kinnitas seakatku hävitamiseks vajaliku metssigade küttimismahu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seakatku looduses hääbumiseks on vajalik langetada 2019. aasta veebruari lõpuks metssigade asustustihedus tasemele 1 isend 1000 hektari kohta igas jahipiirkonnas. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb metssigu küttida vähemalt Keskkonnaagentuuri etteantud mahus, mis numbrites väljendatuna on 5570 isendit. Keskkonnaamet määras kohustuslikud küttimismahud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne-Viru, Saare, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades. Suurimad küttimiskohustused on Hiiu, Saare ja Ida-Viru maakondades, kus tuleb küttida vastavalt 1400, 900 ja 350 metssiga.
Seal, kus seakatku mõjul on metssea arvukus vähenenud juba alla ühe isendi 1000 hektari jahimaa kohta, tuleb jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu ulatuses ning hoida arvukus järgnevatel aastatel tasemel kuni üks isend 1000 hektari kohta.
Märtsiga alanud uuel jahihooajal on seni kütitud umbes 15 protsenti küttimismahust ehk 810 isendit. Seoses poegimisperioodiga kütitakse metssigu kevad- ja suveperioodil vähem. Ajujahi hooaja saabudes ja ilmade külmenedes lastud loomade määr suureneb.
Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 7584 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega loomad, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 7869 isendi võrra ning sellega võis üleriigilise küttimiskohustuse, 7557 isendit, täidetuks lugeda.
«Tunnustame kõiki jahimehi, kes on seakatku leviku olukorras näidanud üles head koostööd ning valmidust hoida metssigade arvukus kontrolli all,» lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja.
Seakatku ja intensiivse küttimise tõttu on lisaks metssigade arvukuse vähenemisele toimunud ka muutused isendite populatsiooni soolises ja vanuselises struktuuris. Vältimaks olukorda, kus sooline küttimisstruktuur võib saada takistuseks küttimismahu täitmisel, on selle jälgimine soovituslik. Kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas võiks emiste osakaal olla vähemalt 50 protsenti, põrsaste osakaal kõigi kütitavate isendite seas võiks olla samaväärne.