Suurprojekti kuulsusetu lõpp: mida õppida Saaremaa süvasadamast?

Saaremaa sadam Ninase külas seisab enamik aega ühegi laevata, ehkki poliitikud ja majandusinimesed lootsid sellest arengumootorit kogu Lääne-Eestile. Foto: Robin Roots/Õhtuleht

Tosin aastat tagasi, 16. juunil 2006 avati pidulikult Saaremaa süvasadam. Tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar nimetas sadamat sajandi ehitiseks ja avaldas lootust, et sellest saab «majandusliku arengu mootor tervele Lääne-Eestile». Viis aastat varem oli keskkonnaminister Heiki Kranich öelnud: «Euroopa suunas avatud sadam loob saare jaoks uue dimensiooni, integreerides saare rahvusvahelisse transpordivõrku, ning soodustab olulisel määral nii tööstuse kui ka turismi arengut».

Sadama ehitusele eelnes aastatepikkune kohtuvaidlus rohelistega ning avalik väitlus ajakirjanduses. Kõige optimistlikumad prognoosid lubasid sadamaehituse tasuvusajaks 12–15 aastat, tõsi küll, siis käis jutt veel Undvasse ehitatavast süvasadamast. Kaksteist aastat on parasjagu just täitunud. Hiljem hakati rääkima 30–40 aasta pikkusest tasuvusajast. Praegu enam tasuvusest ei räägita.